Euroopa Komisjon arutleb üldhuviteenuste tuleviku üle

Indrek Treufeldt

Euroopa Komisjon arutleb üldhuviteenuste tuleviku üle. Arutlusel on sotsiaalhoolekandega seotud teenused, mida rahastatakse enamasti maksutuludest ja hoitakse rahvusriikide kontrolli all. Alanud debatt peab selgitama, kas sotsiaalteenuste vallas peaks toimima vaba turg ja konkurents.

Üldhuviteenuste valdkonda kuuluvad lisaks eakate pikaajalisele hooldele ka lasteaiad või töötute abistamise keskused. Euroliidus on pikka aega kõneldud teenuste vabast liikumisest – üldhuvi teenused on sellest välja jäetud, sest pole selge, kas ja kuidas peaks toimima vaba turg. Statistika aga näitab, et üldhuvi teenused on seotud üha suurema arvu töökohtade ning ka rahaga.

"Arvan, et eakate inimeste hooldamiseks vajame tulevikus sadu miljoneid töötunde. See puudutab lähedaste osutatavat abi, aga siiski ka sotsiaalhoolekandeasutuste tööd," ütles Euroopa Komisjoni volinik Vladimir Spidla.

Euroopa riikides pööritavad sotsiaalfondid, näiteks Belgia kõnepruugis mutualite'd tohutut raha. Tekib küsimus, kes selle osutatud teenuse eest endale saab. Liikmesriigid peavad oma arendatud süsteemi sageli pühaks ja puutumatuks. Elanikkonna üldine vananemine sunnib aga reformidele – sotsiaalhoolekanne on Euroopas liiga kallis ja nii peaks otsima uusi leidlikke majandamisskeeme, kasutama avalikku hanget ja erasektorit.

Euroopa ametiühinguorganisatsioonid märkisid sel nädalal, et selline mõttekäik võib olla ohtlik. Tšehhist volinik Euroopa komisjonis, kes kodumaal pidanud sotsiaalministri ja ka peaministri ametit peab laveerima eri huvide vahel.

"Siin on küsimus avalikust rahastamisest. Peame mõtlema, milline on erasektori roll kasumit mittetaotlevates organisatsioonides. Nii on avaliku rahastamise küsimus üleval - kas selleks peaks Euroliidus olema ühtsed põhimõtted või ei," ütles Spidla.

Ühishuvide teenuste võimaliku ühtlustamise debatt on alles alanud ja võib aega võtta aastaid, kui just reaalsus kiiremale otsustamisele ei sunni.

Allikas: ETV24