Ametiühingud nõuavad taas tööõnnetuskindlustuse süsteemi

Ametiühingute keskliit tõstatas taas tööõnnetuskindlustuse süsteemi ellurakendamise teema, mis parandab tööõnnetusse sattunute olukorda, kuid tähendaks tööandjaile aastas umbes 700 miljoni krooni suurust lisakulu.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatuse esimehe Harri Taliga kinnitusel on Eestis olukord tööõnnetus- ja kustehaiguskindlustuse vallas väga halb. "Tööõnnetuses viga saanul puudub praegu näiteks igasugune võimalus ümberõppeks ja uue töö leidmiseks," märkis ta BNS-ile.

Olukorra muutmiseks tuleks ametiühingute nägemuses luua süsteem, kus tööandjailt kogutud maksetest hüvitatakse töövõtjale tööõnnetuse või kutsehaigusega seotud kulud. "See on rahvusvaheliselt aktsepteeritud kord, et töökeskkond allub tööandjale, mistõttu kindlustusmakseid peab maksma ainult tööanda," rõhutas EAKL-i juhataja.

Maksete suuruus sõltub Taliga sõnul sellest, milline süsteem valida. Kõigi ettevõtete solidaarse maksmise korral oleksid need väiksemad, juhul kui maksed aga sõltuksid konkreetsest ettevõttest ja selle töökeskkonna ohtlikkusest, oleksid summad teised.

"Oleme arvutanud, et aastane summa, mis tööandjad peaksid maksma, ulatuks 700 miljoni kroonini ehk ühe protsendini Eesti aastasest palgafondist," lausus Taliga.

Eestis registreeritakse aastas tööõnnetusi viis ja kustehaigusi 20 korda vähem kui Euroopa Liidu riikides. Taliga kinnitusel on see tingitud just olematutest sotsiaalsetest tagatistest tööõnnetusse sattunuile või kutsehaigust põdejale.

Reedel tõstatab EAKL tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse teema kolmepoolsetel läbirääkimistel tööandjate ja valitsusega. "Valitsus luuas vastava eelnõu ette valmistada juba eelmise aasta suveks, kuid seni pole sellest midagi kuulda," nentis Taliga.

Tööõnnetuskindlustuse loomist käsitlev eelnõu oli juba 2001. aastal riigikogu menetluses, kuid valitsuse vahetuste tõttu kadus see parlamendist.

Allikas: BNS