Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi töövigastuste osa jääb esialgu ratifitseerimata

27.11.2003
Vabariigi Valitsus kiitis oma tänasel istungil täiendava päevakorrapunkti all heaks ja saatis Riigikogule Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on suurendada õiguskindluse tugevdamise kaudu sotsiaalset turvalisust Eestis. Koodeksi ratifitseerimisega võtab Eesti Vabariik endale rahvusvahelise kohustuse tagada, et sotsiaalkindlustuse õigusakte ei muudeta viisil, mille tagajärjel sotsiaalkindlustushüvitiste tase või nende õigustatuse tingimused oleksid kaitstavate isikute suhtes ebasoodsamad koodeksis sätestatud miinimumtasemest. Koodeks käsitleb üheksat sotsiaalkindlustushüvitise liiki: arstiabi, haigushüvitis, töötushüvitis, vanadushüvitis, töövigastushüvitis, perehüvitis, emadushüvitis, invaliidsushüvitis, toitjakaotushüvitis. Eelnõu ettevalmistamise käigus viis sotsiaalministeerium koostöös Euroopa Nõukogu Sekretariaadiga läbi põhjaliku analüüsi Eesti õigusaktide ja sotsiaalkindlustushüvitiste taseme vastavusest koodeksi standarditele. Analüüs näitab, et käesoleval ajal on Eesti õigusaktid ja praktika vastavuses koodeksi nõuetega arstiabi, haigushüvitiste, töötushüvitiste, perehüvitiste, invaliidsushüvitiste ja toitjakaotushüvitiste osas. Seega vastab Eesti sotsiaalkindlustussüsteem koodeksi ratifitseerimiseks vajalikule tasemele. Töövigastuse puhul Eestis makstavad hüvitised ei vasta koodeksis sätestatud tingimustele ning sellel põhjusel on ratifitseeritavate osade hulgast jäetud välja VI osa. Töövigastushüvitiste puhul ei vasta koodeksi standardile täieliku töövõimetuse korral makstava töövõimetuspensioni tase. Erinevalt koodeksi nõuetest ei ole Eestis täielikult välistatud ka patsiendi omaosalus mitterahaliste hüvitiste (arstiabi ja ravimid) kulutuste katmises tööõnnetuse või kutsehaiguse puhul. Emadushüvitiste (VIII osa) osas on Eesti kehtivates õigusaktides väike erinevus koodeksi standardist. Koodeksi artikkel 49 ei võimalda rasedate puhul rakendada omaosalust. Samas 1.oktoobrist 2002. aastal jõustunud "Ravikindlustuse seaduse" §-d 69 ja 70 annavad visiiditasu kehtestamise õiguse arstiabi osutajale ega vabasta rasedaid automaatselt visiiditasu maksmisest. Vanadushüvitiste puhul moodustas 2001. aasta oktoobris standardse hüvitisesaaja (30-aastase pensioniõigusliku staazhiga isiku) vanaduspension 37,3% tavalise meeslihttöölise netopalgast, jäädes alla koodeksi miinimumstandardile (40%). Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimine ei anna Eesti elanikele vahetult juurde uusi õigusi ega aseta neile täiendavaid kohustusi. Euroopa sotsiaalharta artikli 12 lõike 2 ratifitseerimisega on Eesti Vabariik endale võtnud kohustuse tagada sotsiaalkindlustussüsteemi toimimine vähemalt Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksis sätestatud tasemel. Käesoleva seadusega täpsustatakse selle kohustuse ulatust. Koodeksi osade ratifitseerimisega võtab Eesti Vabariik kohustuse, et sotsiaalkindlustuse õigusakte ei muudeta viisil, mille tagajärjel hüvitiste tase või nende õigustatuse tingimused oleksid kaitstavate isikute suhtes ebasoodsamad koodeksis sätestatud miinimumtasemest. Juhul kui muudel põhjustel sotsiaalkindlustushüvitiste tase peaks langema alla koodeksi miinimumtaseme, kohustub Eesti Vabariik võtma meetmeid hüvitiste suurendamiseks vähemalt koodeksis sätestatud miinimumini. Koodeksi ratifitseerimisega kaasneb kohustus koguda aruannete koostamiseks vajalikku teavet ja esitada regulaarseid aruandeid. Aruannete koostamise ja esitamise eest vastutavaks ministeeriumiks on sotsiaalministeerium. Koodeksi ratifitseerimine ei too käesoleval ajal Eestile kaasa täiendavaid kulutusi. Samas tähendab koodeksi ratifitseerimine riigile kohustust jätkuvalt finantseerida sotsiaalkindlustussüsteemi vähemalt sellises ulatuses, et oleks tagatud koodeksi miinimumstandardid. 16. aprillil 1964. aastal allakirjutamiseks avatud ja 17. märtsil 1968. aastal jõustunud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks on Euroopa Nõukogu üks olulisemaid sotsiaalvaldkonna konventsioone. Seda konventsiooni klassifitseeritakse sotsiaalkindlustuse standardeid kehtestavate rahvusvaheliste õigusaktide hulka. Koodeksi standardeid loetakse Euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandarditeks.