Eesti teise kvartali SKP kasvas tänavu 3,5 protsenti

29.09.2003

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,5 protsenti, võrreldes esimese kvartaliga aeglustus kasv märgatavalt. Võrreldes esimese kvartaliga SKP kasvutempo aeglustus - tänavu esimeses kvartalis oli majanduskasv 5,2 protsenti. Samuti oli teise kvartali SKP kasv aeglasem kui statistikaameti septembri alguses avaldatud esialgne hinnang majanduskasvu kohta - 4,1 protsenti. SKP kasvutempo oli tänavu teises kvartalis madalaim pärast 2002. aasta esimest kvartalit. Toona oli kasv vaid 3,2 protsenti. Tänavu teises kvartalis oli Eesti sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades 30,766 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 26,615 miljardit krooni. Esimesel poolaastal oli SKP jooksevhindades 57,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 50,2 miljardit krooni ehk 4,3 protsenti suurem kui 2002. aasta esimesel poolaastal. Tegevusalati suurenes teises kvartalis lisandväärtus püsivhindades aasta varasemaga võrreldes kõige enam elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses - 17,3 protsenti. Järgnesid finantsvahendus 16,5 protsendi, mäetööstus 13,3 protsendi, töötlev tööstus 6,7 protsendi, hulgi- ja jaemüük 4,7 protsendi ning ehitus 4,5 protsendiga. Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses kasvas lisandväärtus aastaga 2,1 protsenti, hotellide ja restoranide tegevusalal 1,4 protsenti, hariduses 0,6 protsenti ning avalikus halduses ja riigikaitses ja kohustuslikus sotsiaalkindlustuses 0,4 protsenti. Muudes teeninduse liikides suurenes lisandväärtus 5,0 protsenti. Suurim lisandväärtuse vähenemine toimus kalanduses - 10,8 protsenti. Järgnesid põllumajandus ja jahindus 4,6 protsendi, metsamajandus samuti 4,6 protsendi, veondus, laondus ja side 1,2 protsendi ning tervishoid ja sotsiaalhooldus 0,7 protsendi suuruse langusega. SKP kasvu mõjutasid statistikaameti teatel kõige enam töötlev tööstus, finantsvahendus, hulgi- ja jaemüük, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ning ehitus, kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 46,8 protsenti. Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKP-s vähenes 2002. aasta teise kvartaliga võrreldes veidi kaupade ja teenuste ekspordi ning impordi osatähtsus - vastavalt 82,3 protsendilt 79,2 protsendini ja 89,1 protsendilt 87,4 protsendini SKP-st. Sisemajanduse nõudluse suhe SKP-sse suurenes 104,3 protsendilt 105,2 protsendini. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,1 protsenti, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,5 protsenti ja kapitali kogumahutus põhivarasse 3,9 protsenti. Varud suurenesid 0,5 protsenti ning kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide lõpptarbimiskulutused 12,2 protsenti. Kaupade ja teenuste import kasvas 5,4 protsenti ning ulatus teises kvartalis 25,888 miljardi kroonini, eksport kahanes 3,1 protsenti ja ulatus 22,293 miljardi kroonini. Kaupade impordi ksav oli 11,9 protsenti ja ekspordi kasv 3,0 protsenti, teenuste import kahanes 15,1 protsenti ja eksport 13 protsenti. Sisemajanduse nõudlus suurenes 5,3 protsenti. Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 1,7 protsenti. Statistikaameti andmetel oli sisemajanduse koguprodukt miljardites kroonides ja SKP kasv protsentides võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga alates 2002. aasta algusest järgmine: Aasta, kvartal SKP Kasv I kvartal 2002 22,425 3,2 II kvartal 2002 25,727 7,2 III kvartal 2002 24,409 7,7 IV kvartal 2002 26,025 5,7 I kvartal 2003 23,588 5,2 II kvartal 2003 26,615 3,5 Kommentaarid: Majanduskasvu aeglustasid investeeringud, teenuste eksport Rahandusministeeriumi hinnangul osutus 3,5 protsendini ulatunud teise kvartali majanduskasv oodatust aeglasemaks investeeringute väikese kasvu ja teenuste ekspordi languse tõttu. Eesti majanduskasv ületas teises kvartalis eurotsooni majanduskasvu rohkem kui kolme protsendipunkti võrra, jäi aga märgatavalt alla Läti ja Leedu veidi enam kui kuue protsendini ulatunud kasvule, teatas rahandusministeerium. Investeeringute juurdekasvu vähenemise tulemusena toetas majanduskasvu peamiselt eratarbimine, mille panus majanduskasvu oli kolm korda suurem kui investeeringutel. Investeeringute aeglase kasvu põhjuseks oli eelkõige kõrge võrdlusbaas ehk eelmisel aastal samal ajal alanud suurprojektid. 6,1 protsendini ulatunud tarbimise jätkuvalt kiiret kasvu toetasid ministeeriumi teatel madalad intressimäärad, head laenu- ja liisingutingimused ja kiire palkade reaalkasv. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused jätkasid eelmise aasta kiiret kasvu - teise kvartali 5,5-protsendilist kasvu mõjutasid Euroopa Liidu abirahad. Sisenõudluse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) suurenes teises kvartalis 105,2 protsendini, ekspordi osakaal vähenes samal ajal 79,2 protsendini. Kaupade ja teenuste ekspordi mahu alanemine 3,1 protsendi võrra eelmise aastaga võrreldes tulenes peamiselt transporditeenuste ekspordi vähenemisest. Selle taga oli Eestit läbiva transiidi mahu märgatav alanemine ja põhjuseks talvise jää tõttu teistesse sadamatesse siirdunud koostööpartnerid. Kaupade ja teenuste impordi 5,4-protsendilist kasvu mõjutas ministeeriumi teatel transpordi- ja ehitusteenuste impordi mahu vähenemine aastatagusega võrreldes. Majandussektoritest suurima panuse andnud töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvukiirus eelmise kvartaliga võrreldes vähenes ja ulatus 6,7 protsendini, kasvu aeglustumise põhjustasid tootmise ja toodangu müügimahtude aeglustunud kasv. Samal ajal hoogustunud sisetarbimine ja eksport suurendasid energeetikasektoris toodetud lisandväärtust ning seetõttu tööstussektori panus majanduskasvu teises kvartalis suurenes, tagades kolmandiku kogu lisandväärtuse juurdekasvust jooksevhindades. Majanduskasvu toetas kaubandus, mille lisandväärtuse kasvukiirus eelmise kvartaliga võrreldes tõusis 4,7 protsendini, kasvu taga oli eelkõige jaekaubanduse ja automüügi jätkuvalt kiire kasv. Edukas oli teine kvartal ka ehituses ning samuti jätkus tänavuse aasta alguses finantssektori kiire kasv. Teises kvartalis jäi tagasihoidlikuks kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuse lisandväärtuse kasv, selle taga oli pidurdunud kinnisvaraturu kasv ning arvuti- ja teiste äriteenuste müügi kasvukiiruse vähenemine, negatiivselt mõjutasid tegevusala lisandväärtuse kasvu tiheneva konkurentsi tõttu alanenud kasumimarginaalid. Transpordi- ja sidesektori mõju osutus teises kvartalis negatiivseks, mille põhjuseks oli aasta alguse ilmastikutingimuste tagajärjel vähenenud naftasaaduste transiidi maht. Primaarsektori negatiivne mõju lisandväärtusele teises kvartalis suurenes veelgi, languse taga oli peamiselt vähenenud põllumajandustoodangu mahud, märgib ministeerium. Tänavu esimesel poolaastal kasvas Eesti majandus 4,3 protsenti, aasta lõpus ootab rahandusministeerium majanduskasvu kiirenemist seoses välisnõudluse aeglase taastumisega.
BNS

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000