Sotsiaalmajandusnõukogu arutas sotsiaalmaksu arvestussüsteemi muutmist

25.06.2002

20. juunil 2002 toimunud Sotsiaalmajandusnõukogu istungil moodustati töögrupp sotsiaalmaksu arvestussüsteemi muutmise analüüsimiseks. 11. aprillil 2002 kinnitati tööandjate delegatsiooni ettepanekul kolmepoolsete läbirääkimiste ühe teemana sotsiaalmaksu arvestussüsteemi muutmine. Kolmepoolsetel läbirääkimistel otsustati paluda Sotsiaalmajandusnõukogu ekspertide abi. 20. juunil toimunud Sotsiaalmajandusnõukogu istungil tutvustas tööandjate ettepanekut sotsiaalmaksu arvestussüsteemi muutmiseks Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis. Kaasettekannetega esinesid Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretär Harri Taliga ja ekspert Lauri Lepik. Tööandjate ettepanek on muuta sotsiaalmaksu arvestussüsteemi selliselt, et sotsiaalmaks oleks kas osaliselt või täielikult töövõtja poolt makstav maks. Praegu on Eestis sotsiaalmaksu maksmine tööandja kohustus ja töötajad ei taju seda kui oma töötasu osa. Kulutused sotsiaalsele kaitsele tõusevad vaikselt iga aastaga ja vaidlused nende üle on jäetud tööandjate kanda. Arvestussüsteemi muutmise mõju oleks eelkõige psühholoogiline. Kui töövõtjad tajuvad sotsiaalmaksu kui enda poolt riigile makstud maksu, siis tekib ka ühiskondlik huvi makstud rahade otstarbeka kasutamise kontrollimiseks. Teiselt poolt on juhul, kui sotsiaalmaksu maksvad kindlustatavad ise, maksu tõstmine tunduvalt ebapopulaarsem ja raskemini saavutatav, kui maksu maksab tööandja. Eesmärgiks on tõmmata kindlustatavad kaasa dialoogi sotsiaalkoormiste suurusest, sotsiaalse kaitse korraldamisest ja makstud summade kasutamisest. Sotsiaalmaksu arvestussüsteemi muutmine tooks kaasa ka teiste maksude ümbermõtestamise (sotsiaalmaks muutub üksikisiku tulumaksuks) ja maksumäärade muutmise. Kuigi paljud postsotsialistlikud riigid alustasid nagu Eestigi - sotsiaalmaksu tasumisega tööandja poolt - on mitmed riigid viimaste aastate jooksul oma maksusüsteemi muutnud. Harri Taliga Ametiühingute Keskliidust avaldas kahtlust, kas nii suured ümberkorraldused sellise eesmärgi nimel on õigustatud. Mõõdetavat tulemust välja pakutud muudatuses Taliga ei näinud. Lauri Lepik tegi ülevaate sotsiaalmaksu korralduse teooriast ja praktikast. Teooria ütleb, et kui suurendada tööandja poolt tööjõu pealt makstavaid makse, pidurdab tööandja palgatõusu. Kui suurendada töötaja poolt makstavaid makse, tekib surve palgatõusule. Lõpptulemusena jagavad tööandja ja töövõtja maksukoormuse ikkagi omavahel. Sotsiaalse kaitse kulutuste jagamise praktika tööandja ja töövõtja vahel on arenenud riikides levinud. Eesti on üks väheseid riike, kus sotsiaalmaksu tasumise kohustus lasub ainult tööandjal. Teistes riikides on see suuremal või vähemal määral ka töövõtja kohustus. Sellise maksukorralduse puhul ei saa alahinnata psühholoogilist aspekti, kus töövõtja tajub sotsiaalmaksu oma töötasult võetava maksuna. Arvestussüsteemi muutmise varjatud eesmärgiks on garantii tööandjale, et sotsiaalmaks ei tõuse. Eesti praeguste maksuseaduste puhul tähendaks sotsiaalmaksu arvestussüsteemi muutmine paljude teiste seaduste muutmist, samuti aga ka seaduste mõistete muutmist. Seega ei oleks muudatus mitte ainult psühholoogiline vaid ka filosoofiline. Arutelu tulemusena otsustati moodustada töögrupp sotsiaalmaksu arvestussüsteemi muutmise analüüsimiseks. Töögruppi kuuluvad Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis, Sotsiaalmajandusliku Analüüsi Instituudi direktor Juhan Sillaste ja Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretär Harri Taliga. Samuti nimetavad töögruppi oma esindajad Rahandusministeerium ja Eesti Pank. Töögrupp alustab tööd septembris ja esitab seejärel kuu aja pärast oma töötulemused Sotsiaalmajandusnõukogule. Sotsiaalmajandusnõukogu istungil kinnitati ka eelmise istungi (03.04.2002) protokoll, vaadati üle Sotsiaalmajandusnõukogu 2001. a tegevusaruanne ja kuulati Hannes Danilovi ettekannet nõukogu liikmete töövisiidist Brüsselisse. Eesti Tööandjate Keskliidust võtsid istungist osa Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis, infosekretär Kadri Seeder, AS Eesti Energia personalidirektor Ave Randpõld jja Autoettevõtete Liidu tegevdirektor Villem Tori.
Kadri Seeder
kadri@ettk.ee
6999303

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000