Kadi Pärnits: Leib, piim ja küte on ju läinud kallimaks! (ÄP Online intervjuu)

29.09.2000

ÄP Online intervjuu Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Kadi Pärnitsaga. Miks pole leitud kompromissi miinimumpalga küsimustes valitsuse ja tööandjatega? See 1600 oli üldse minimaalne, mis küsida sai. Tegelikult polnud see enam lõpus probleem. Isegi valitsus oli meiega nõus, aga tööandjad jäid 1500 juurde kindlaks. See jäi kergetööstuse nõudmiste taha. Miks pole ametiühingud nõus 1600 krooni pealt alla tulema? Nad ju tulid alla. 1650 krooni pealt 1600 peale. Meil oli tööandjatega lepe ja leppisime kokku isegi valemi, kuidas miinimumpalka määrata. Ja lepetest tuleb kini pidada. Selles valemis sisaldusid tööviljakus, tarbijahinnaindeks jms. Selle valemi järgi oleks summa tulnud 1600 krooni ringi. Me ei saa lihtsalt vähem küsida. Kas miinimumpalga tõstmine ei kahjusta mitte töövõtjaid? Vaadake, mis on juhtunud? Leib, piim ja küte on läinud kallimaks. Samuti lasteaiad ja koolid, mis nõuavad järjest suuremaid summasid. Meie juhatuse liikmed olid miinimumpalga suurendamise poolt. Kas miinimumpalka pole mõtet diferentseerida piirkonniti, sest 1500 krooni on Tallinnas küll väike palk, aga mõnes piirkonnas on see hea töötasu? Maakondades? Tulen just kohtumiselt maakondadest metalli- ja toiduainetööstuse töötajatega. ETTK (Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliit) ei taha lihtsalt leppida. Kas streik ei tule töötajatele kokkuvõttes kulukam, kuna paljude ettevõtete konkurentsivõime langeb ja töötajad võivad jääd tööta? See on meie juhatuse otsus. ETTKl on aega 9. oktoobrini otsida kompromisse. Pangu kaalukausile: üks tund raudtee sulgemist ühel pool ja 1600 teisel pool. Kaalugu, mis on neile tähtsam. Meile on tulnud meilid ja arvamused, kus toetatakse igati meie seisukohta. Aga miinimumpalga tõus suurendab ümbrikupalkade osa, sest tööandjad peavad muidu maksma rohkem sotsiaalmaksu. Vastupidi, see vähendab ümbrikupalkade osa. Mida väiksem on miinimumpalk, seda suurem on ümbrikupalga osa. Vaadakem asja töötaja seisukohast. Kas töö eest maksmine pole vältimatu. Kui arstidel on palk tõusnud 26%, siis haigla ei lähe pankrotti, aga õdede palkade tõusmisel läheb. Ma mõtlesin ümbrikupalga all seda, et miinimumpalga tõstmine suurendab musta tööjõu hulka, sest paljud inimesed on nõus töötama madalama palgaga, aga ametlikult nad seda enam teha ei saa. Mis me siis teeme, kas jääme 1400 krooni juurde?. Töötajad on seisukohal, et miinimumpalka tuleb tõsta. Miks ametiühingud töötajaid ei koolita, et töötajate turuväärtust tõsta, selle asemel, et nõuda tehnilist palgatõusu? Koolitus on väga kallis. See maksab raha. Ka ettevõtted suudavad koolitada vaid tippe. Ametiühingutel pole palju raha. Me nõuame palka, ega me ka mingid idioodid pole. Me oleme tööturul võimelised enda eest seisma. Ka mina isiklikult pole olnud tööturul kehva väärtusega, olen ikka enda eest seisnud. Ligi 40% töötajatest saab palka alla 2400 krooni. Mis tootlikkusest siin rääkida, võtame näiteks medõed. Küsimus on, kuidas raha jaotatakse. Palga jaotavad haiglates ju peaarstid.
Inno Tähismaa

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000