Ettepanekud tööloa taotlemise menetlusprotsesside lihtsustamise töögrupile

Eesti Tööandjate Keskliidu poolt 25. oktoobril 2006 saadetud kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Majandusarengu asekantsler Lp Maria Värton.

Ettepanekud tööloa taotlemise menetlusprotsesside lihtsustamise töögrupile

Eesti Tööandjate Keskliit kiidab põhimõtteliselt heaks töögrupi idee luua välistööjõu kaasamiseks senisest enam võimalusi. Oma liikmetega konsulteerimise tulemuste põhjal esitame Teile omapoolsed kommentaarid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt välja pakutud töölubade süsteemi kohta ja täiendavad ettepanekud töölubade taotlemise lihtsustamiseks.

Konsultatsioonid ettevõtjatega annavad alust arvamuseks, et piirangute seadmine sektori, ametiala ja kvalifikatsiooni põhjal ei lihtsustaks välistööjõu sissetoomist ja töölubade taotlemist. Töötajate vajadust eri ametialade ja sektorite lõikes on raske prognoosida ja tegelikkus võib kujuneda (ja tõenäoliselt ka kujuneb) erinevaks prognoositavast. Nagu on näidanud ka välismaalaste seaduse rakendamise praktika, on majanduse hetkevajadusi raske ette näha. Samuti ei ole selge, kes ja milliste kriteeriumide alusel otsustaks, et nõudlus mingis sektoris või ametiala suhtes on piisavalt kasvanud, et seadust või Vabariigi Valitsuse määrust muuta ja lubada töölubade taotlemist. Pealegi on selliste näitajate kindlakstegemine ja nende kontroll vastavatele ametiasutustele äärmiselt töömahukas ja need näitajad ei kirjelda töötaja panust ega tööülesandeid objektiivselt. Parima hinnangu töötaja kvalifikatsioonile ja töö sisule annab ennekõike talle makstav palk. Leiame, et palgakriteeriumi kehtestamise kaudu on võimalik tagada, et pikemaks ajaks lubatakse riiki vaid majandusele tõeliselt väärtuslikke inimesi.

Töötaja kvalifikatsiooni tõestamise osas peame vajalikuks ka märkida, et töötaja kvalifitseeritusele saab hinnangu anda ennekõike tööandja. Pealegi ei tõenda töötaja kvalifikatsiooni mitte ainult haridust või teaduskraadi tõendav dokument, vaid kindlasti tuleb arvestada ka vähemalt töötaja töökogemusega ja täienduskoolitusega. Ei ole ka võimalik koostada ammendavat nimekirja õppeasutustest ja kvalifikatsioonidest, mis automaatselt tõestaksid töötaja kõrgelt kvalifitseeritust. Kvalifikatsioonide hindamiseks on küll loodud riikidevahelisi võrgustikke, kuid nende ülesanne on ennekõike jagada teavet ja anda nõu, töötaja kvalifikatsiooni tunnustamine on ja saab olla vaid tööandja pädevuses.

Töögrupis välja pakutud töölubade kolmele kategooriale kehtestatavate põhimõtete osas võiks Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul lähtuda järgnevast:

1. Lühiajalise töötamise registreerimine viisa või viisavaba liikumise alusel (kuni 6 kuud)
Nõustume põhimõttega, et sellesse kategooriasse kuuluksid ennekõike hooajatöölised ja projektipõhised töötajad, kes peavad olema seotud konkreetse tööandjaga konkreetse töölepingu alusel. Tööandja vastutaks selle eest, et töötaja tema juures vastava aja töötab, ja kohustuks koheselt teatama töötamise tingimuste muutumisest ja töölepingu lõpetamisest. See hõlbustaks kontrolli, et isik pärast lühiajalise töötamise lõppu ka Eestist lahkuks.
Arvestades, et tegemist on lühiajalise töötamise ja Eestis viibimisega ei pea me vajalikuks kehtestada sellele tööloa kategooriale palgakriteeriumi. Arvestades eelnevalt esile toodud põhjusi ja asjaolu, et lühiajalisi töötajaid võib vaja minna kõikides sektorites, ei pea me otstarbekaks piirata lühiajalise töötamise registreerimist sektorite alusel. Arvestades, et kehtiv seadus piirab juhud, millal on lühiajalise töötamise registreerimine lubatud, siis kindlasti lisaks paindlikkust, kui seda edaspidi seaduse tasandil enam ei määrataks. Oleme siiski kahtleval seisukohal, kas ja kuidas õnnestuks Vabariigi Valitsuse määrusega määratleda vastavalt majanduse hetkevajadustele ametialad, kus oleks võimalik lühiajaliselt töötada.

2. Tähtajaline elamisluba töötamiseks lühiajaliselt (kuni 2 aastat)
Pooldame, et selle kategooria tööloaga töötajaid ei arvestataks seadusega kehtestatud sisserände piirarvu sisse (0,05% alalisest elanikkonnast) ja nad ei saaks Eestisse tulles perekonda kaasa tuua. Töötaja peaks olema seotud konkreetse tööandjaga, kellega tal on sõlmitud vastavaks tähtajaks tööleping. Kaaluda võiks ka tööandjale vastutuse panemist, et tööandja kohustub teatama töötamise tingimuste muutumisest ja töölepingu lõpetamisest. See aitaks kontrollida, et isik täidab tööloa tingimusi ja pärast tööloa tähtaja lõppu ka Eestist lahkub.
Juba eelnevalt käsitletud põhjustel ei pea me otstarbekaks kehtestada sektori või ametiala piirangut. Tagamaks, et tegemist ei ole odava tööjõuga, teeme ettepaneku kehtestada sellele tööloa kategooriale nõue maksta töötajatele vähemalt sektori keskmist palka (Statistikaameti andmete alusel).

3. Tähtajaline elamisluba töötamiseks pikaajaliselt (kuni 5 aastat)
Nõustume, et selle kategooria tööloaga töötajaid arvestatakse sisserände piirarvu sisse ning neil peaks olema õigus Eestisse tulles perekond kaasa võtta. Töötaja ei pea olema seotud konkreetse tööandjaga, vaid tal peab olema võimalus soovi korral tööandjat vahetada.
Taas ei poolda me seadusega sektorite ja ametialade piiritlemist, kus võib kuni 5-aastaseid töölubasid anda, vaid odava tööjõu sissetoomise välistamiseks teeme ettepaneku kehtestada palgakriteerium. Töötajale tuleks tööloa 5-aastase kehtivuse ajal maksta Statistikaameti andmetest lähtuvalt sektori keskmisest kõrgemat palka – sektori keskmine palk x koefitsient, mille suurust või selle arvutamise metoodikat saaks töögrupis arutada.

Eeltoodud kolme tööloa kategooria osas tekitas ettevõtjatele ka küsimusi vastumeelsus töötajate liikumisele ühest tööloa kategooriast teise. Näiteks lühiajalise töötamise perioodi läbimine annab töötaja kohta täpsemat teavet, mis saaks olla täiendavaks aluseks elamisloa taotlemise menetlemisel. Samuti võimaldaks see lihtsustada elamisloa taotlemisega seotud asjaajamist. Leiame, et sellist täiendavat informatsiooni töötaja ja tema senise Eestis viibimise kohta saaks töölubade menetlemisel arvestada.

Ettevõtjad juhtisid tähelepanu ka sellele, et töölubade saamise protseduure tuleb lihtsustada (sealhulgas dokumentide osas), tähtaegasid lühendada ja muuta nende saamisega seotud asjaajamine taotleja- ja ettevõtjasõbralikumaks. Praegune menetlus on tervikuna ettevõtjale liiga pikk ja kulukas, ettevõtja ei saa tänapäeva kiires ja konkureerivas majanduskeskkonnas võtta 6-kuulist tööloa ootamise riski. Leiame, et töö- ja elamislubade menetlemise tähtajad ei tohi üldjuhul ületada ühte kuud. Kindlasti lihtsustaks protseduure see, kui tööluba saaks taotleda ka läbi volitatud esindaja ja riigisiseselt, kui tööloa taotleja viibib Eestis viisa alusel. Sellega seonduvalt tuleb suurendada ametiasutuste vahelist koostööd ja välistada nendevaheline dubleerimine, vähendada taotleja ja ettevõtte jaoks kooskõlastajate ja otsustajate ringi ning määrata töölubade taotlemise eest vastutavaks üks institutsioon (nt Kodakondsus- ja Migratsiooniamet).

Kindlasti oleme huvitatud ka sellest, et leitakse lahendused välisesinduste vähesusega kaasnevatele probleemidele. Samuti vajab täpsustamist, kas tööloa taotlemisel oleks võimalik kasutada teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisesindusi juba praegu või alles alates nn Schengeni viisaruumiga liitumisest.

Lisaks töögrupis välja pakutud lühiajalise töötamise registreerimise ja elamisloaga töötamise võimaluste täiendamisele peab Eesti Tööandjate Keskliit oluliseks muuta ka viisade andmise põhimõtteid. Ettevõtjate jaoks on probleemiks kujunenud välispartnerite kutsumine Eestisse, kes peavad Eestis viibima mitu korda aastas vaid paari päeva kaupa (nõupidamised, koosolekud, jooksvad töölähetused). Vastav asjaajamine nende Eestisse tulemiseks on ajakulukas, jäik ja geograafiliselt tihti liiga kaugel. Lahendusena pakume, et oleks võimalik:
- anda 6-12 kuuliseks perioodiks korduvat riiki sisenemist lubavat viisat (mis oleks võrreldav varasemalt 90 päevaks antud mitmekordse viisaga);
- anda kiirviisasid;
- taotleda viisat läbi volitatud esindaja.

Peame vajalikuks rõhutada, et kavandatavate muudatuste eesmärk ei ole tuua Eestisse odavaid lihttöölisi, vaid vajame kvalifitseeritud oskustöölisi ja spetsialiste, kes täiendaksid kohalikke töötajaid ja aitaksid kaasa Eesti konkurentsivõime hoidmisele. Kvalifitseeritud tööjõu puudumine on aastast-aastasse muutunud ettevõtetele aina olulisemaks arengut ja innovatsiooni takistavaks teguriks ning töölubade menetluse lihtsustamine on vajalik ennekõike muutmaks kvalifitseeritud tööjõu Eestisse toomist paindlikumaks.

Allakirjutanud, Tarmo Kriis, juhataja