Eesti Tööandjate Keskliidu tegevusaruanne 01.01.2002-31.03.2003

Eesti Tööandjate Keskliidu üldkogu poolt kinnitatud Majandusaasta aruande osa.

1. LIIKMELISUS

1.1 Uute liikmete vastuvõtmine

2002/2003. majandusaastal võeti Tööandjate Keskliitu vastu 7 uut liiget:

• Hiiumaa Tootjate Ühendus (toetajaliikmeks);
• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (täisliikmeks);
• Eesti Kalaliit (toetajaliikmeks);
• AS Repo Vabrikud (täisliikmeks);
• Riigimetsa Majandamise Keskus (täisliikmeks);
• Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis (toetajaliikmeks);
• Eesti Turvaettevõtete Liit (täisliikmeks).

Seoses liikmeks astumisega suurenes Tööandjate Keskliidu esinduslikkus 12 700 töötaja võrra.

1.2 Liikmete väljaastumine

2002/2003. majandusaastal astus tööandjate Keskliidust sooviavalduse alusel välja 7 liiget:

• Eesti Leivaliit;
• AS Eesti Tekstiil (esindab oma huve Rõiva- ja Tekstiililiidus);
• AS Tallinna Soojus (seoses Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu liitumisega);
• Eesti Jäätmekäitlejate Liit;
• Eesti Turismifirmade Liit;
• AS Saksa Auto;
• Eesti Veskiomanike Ühing.

Seoses väljaastumisega kahanes esinduslikkus 5 000 töötaja võrra.

1.3 Esinduslikkus aastal 2002/2003

Seoses muutustega liikmeskonnas kasvas Tööandjate Keskliidu esinduslikkus ca 8 000 töötaja võrra  145 000 töötajani.

2. SAAVUTUSED 2002/2003

2.1 Seadusloome

Olulisematest  eelnõudest, millede menetlemisel on Tööandjate Keskliit osalenud, võib nimetada järgmisi:

• Puhkuseseaduse eelnõu (keskliidu initsiatiiv);
• Töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse eelnõu (keskliidu initsiatiiv);
• Kollektiivlepingu seaduse muutmise seadus (keskliidu initsiatiiv);
• Kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu;
• Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu;
• Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu.

Lisaks töövaldkonna seadusandlusele on esindatud tööandjate huve järgmiste
sotsiaalkindlustusalase seadusandluse kujundamisel:

• Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu;
• Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu;
• Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõude menetlemise tulemusena hoiti ära märkimisväärne maksukoormuse tõus ettevõtjate jaoks (ca 1 mlrd krooni aastas).

2.2 Tööjõuvajaduse väljaselgitamine 2003-2005. aastateks

2002. aastal alustati koostöös Sotsiaalministeeriumiga tööjõu vajaduse laiemat väljaselgitamist, millesse kaasati 25 haruliitu. Projekti rahaline maht oli 1,2 miljonit krooni ning selle lõpp on planeeritud 2003. aasta juunisse. Uuringu tulemusena saadakse teada tööjõu vajadus 20 tegevusvaldkonnas ning 75 erialal. Uuringus osales 450 keskmist ja suurettevõtet, uuringuga hõlmati    72 000 töökohta. Uuringu põhiosa - ettevõtete küsitlus - viidi läbi 2002. aasta detsembris.

2.3 Alampalga kokkuleppe sõlmimine

Olulisemaks sotsiaalse dialoogi objektiks olid 2002. aastal palga alammäära läbirääkimised. Ametiühingute nõudsid 2003. aasta alampalgaks 2255 krooni. Tööandjate Keskliidu survel lepiti kokku 2160 krooni osas.

2.4 Välissuhete edendamine EL suunal

Jaanuaris 2003 sai Eesti Tööandjate Keskliidust UNICE assotsieerunud liige.

Alustati Eesti Tööandjate Keskliidu Brüsseli esinduse avamise ettevalmistavate töödega, mille käigus külastas juhatus veebruaris 2003 Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendust (UNICE) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed (EESC), Eesti esindust Brüsselis ja Soome Tööandjate Brüsseli esindust eesmärgiga tutvuda lobby tegemise võimalustega Brüsselis.

Koostöös Taani Tööstuse konföderatsiooniga (DI) korraldati Tallinnas VI Euroopa tööandjate ümarlaud teemal: "Tööturu paindlikkus - hetkeseis ja väljakutsed Euroopa Liidu laienemise valguses".

2.5 Liikmetele suunatud koolitused, seminarid jms

2000-2003. aastal korraldati liikmetele ca 25 mitmesugust üritust s.h.

2 majandusseminari (koostöös Majandusministeeriumi ja Konjunktuuri instituudiga)
Valimiste-eelsed kohtumised erakondade esindajatega
Koostööprojekt Saksimaa Juhtimise Instituudiga
2 koolitusseminari Norra Tööandjate Keskliidus NHO
Koolitused ILO koolituskeskuses Torinos.

2.6 Infovahetuse tõhustamine

2002. a. käivitati iganädalase kokkuvõtte ja eelinfo välja saatmine e-posti teel.
Laiendati infovahetuse kontakte personalijuhtide, tööhõivenõukogude liikmete ning  potentsiaalsete liikmete osas.
Käivitati ettevõtete esindajate (personalijuhid) regulaarsed nõupidamised.
Jätkati haruliitude regulaarselt (2 korda kuus) toimuvaid nõupidamisi.

2.7 Osalemine nõukodades, komisjonides ja töörühmades

Tööandjate Keskliidu esindajad osalesid alljärgnevates nõukogudes organites:

• EAS Tehnoloogiaagentuuri nõukogu (1 esindaja);
• Eesti Haigekassa nõukogu (5 esindajat);
• Eesti Standardikeskuse juhatus (1 esindaja);
• Eesti Töötukassa nõukogu (2 esindajat);
• ILO Eesti nõukogu (3 esindajat);
• Kolmepoolsete läbirääkimiste tööandjate delegatsioon (5 esindajat);
• Kutsehariduse nõukogu (5 esindajat);
• Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse nõukogu (1 esindaja);
• Regionaalsed tööhõivenõukogud (45 esindajat 15 maakonnas);
• Sihtasutus Akrediteerimiskeskus nõukoda (1 esindaja);
• Sotsiaalmajandusnõukogu (5 esindajat);
• Töökeskkonnanõukoda (5 esindajat);
• Töövaidluskomisjonid (75 esindajat 15 maakonnas).