Sotsiaalmajandusnõukogu

Nõukogu moodustamine ja töö alused
Eesmärk, ülesanded ja õigused
Töökorraldus
Koosseis

Sotsiaalmajandusnõukogu moodustamine ja töö alused

Sotsiaalmajandusnõukogu moodustati Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1999. a korraldusega nr 256-k sotsiaalmajanduslike protsesside ning makromajanduslike suhete edendamiseks.

Sotsiaalmajandusnõukogu on Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide (sotsiaalpartnerite) esindajatest moodustatud kolmepoolne informatiivse, konsultatiivse ja nõustava iseloomuga sotsiaaldialoogi organ.

Nõukogu esimeheks on riigiametnik - Sotsiaalministeeriumi kantsler - ja nõukogu töö eest vastutab Sotsiaalminister, kelle kaudu ka Nõukogu oma ettepanekud Valitsusele esitab. Nõukogu tööd korraldab Sotsiaalministeeriumi töösuhete osakonna ILO büroo ja tööd finantseeritakse riigieelarvest läbi Sotsiaalministeeriumi.

Nõukogu 18 liikme hulgas kuus riigi esindajat ülikoolidest, instituutidest jt riigiasutustest, kuus tööandjate ja kuus töövõtjate esindajat. Ettepanekuid nõukogu koosseisu kohta teevad sotsiaalminister, tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonid. Iga osapool on sõltumatu oma esindajate valikul ja tagasikutsumisel. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul. Nõukogu esimehe nimetab Vabariigi Valitsus, kuulanud ära tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide seisukoha esimehe kandidaadi kohta.

Sotsiaalmajandusnõukogu eesmärk, ülesanded ja õigused

Nõukogu töö eesmärk on sotsiaalpartnerite nõustamine:

• riigi tasakaalustatud sotsiaalpoliitika ja sotsiaalmajandusliku arengu, tsiviilühiskonna kujundamisel;
• Euroopa sotsiaalse mudeli elluviimisel;
• sotsiaalmajandusliku dialoogi ja partnerluse edendamisel, huvide harmoniseerimisel;
• töösuhete ja tööseaduste arendamisel ning demokratiseerimisel, töösuhetes osalejate põhiõiguste ja vabaduste kindlustamisel;
• riigi reguleeriva osa järkjärgulisel vähendamisel sotsiaalmajandusküsimustes;
• majanduskasvu, ettevõtluse konkurentsivõime tõusu, tööhõive suurendamise ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamise saavutamisel;
• riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamisel ja selle rakendamisel.

Nõukogu ülesanded oma eesmärkide elluviimisel on:

• soovituste ja arvamuste edastamine Vabariigi Valitsusele;
• sotsiaalpartnerite konsulteerimine sotsiaalmajandusküsimustes, kui seda peavad vajalikuks Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide vahel saavutatud kokkulepped;
• sotsiaal- ja majanduspoliitikas kasutatavate meetodite ja abinõude ning sellealase seadustiku hindamine ja informatsiooni vahetamine;
• Euroopa sotsiaalse mudeli elluviimisele ja Eesti seadusandluse harmoniseerimisele kaasaaitamine;
• vähemalt üks kord aastas aruande esitamine Vabariigi Valitsusele.

Nõukogul on õigus:

• teha ettepanekuid teemade lülitamiseks kolmepoolsete läbirääkimiste temaatikasse;
• moodustada nõukogu siseseid töörühmi;
• kutsuda istungile nõukogusse mittekuuluvaid isikuid;
• saada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid.

Oma ettepanekud Vabariigi Valitsusele esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu.

Sotsiaalmajandusnõukogu töökorraldus

Nõukogu sisemist töökorraldust reguleerib nõukogu poolt vastuvõetud töökord, mis on kinnitatud sotsiaalministri 6. aprilli 1999. a määrusega nr 25. Töökord võeti vastu kolmepoolsete läbirääkimiste protokollilise otsusega 11. märtsil 1999. a (protokoll nr 16, päevakorrapunkt nr 1).

Töökorralduses on täpselt määratletud nõukogu eesmärgid ja ülesanded, koosseisu määramise ja esimehe valimise kord. Nõukogu töövorm on istung, mis toimuvad vähemalt üheksa korda aastas. Istungi kutsub kokku ja viib läbi nõukogu esimees. Kõigil liikmetel on võrdsed õigused teha ettepanekuid nõukogus käsitlemisele tulevate küsimuste kohta. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on kõigi kolme osapoole esindajad, kuid mitte vähem kui 2/3 liikmetest. Nõukogu otsused ei pruugi olla ühisarvamus, kõik eriarvamused kantakse protokolli. Nõukogu istungi materjalid saadetakse välja nädal aega enne istungi toimimist. Nõukogul on õigus teha ettepanekuid asjakohaste teemade lülitamiseks kolmepoolsete läbirääkimiste temaatikasse, kuid seda, kas neid ettepanekuid arvestada või mitte otsustavad kolmepoolsete läbirääkimiste delegatsioonid.

Sotsiaalmajandusnõukogu koosseis

Valitsuse osapool 

Piret Lilleväli, Nõukogu esimees	Sotsiaalministeeriumi asekantsler
Juhani Lemmik	Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja
Reelika Leetmaa	Poliitikauuringute keskus PRAXIS analüütik
Krista Loogma	Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektijuht
Andres Saarniit	Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Juhan Sillaste	Sotsiaalmajandusliku Analüüsi Instituudi direktor
Tööandjate osapool
Tarmo Kriis	Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja
Ilmar Link	Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindaja
Renno Mägi	Eesti Tööandjate Keskliidu jurist
Kadri Seeder	Eesti Tööandjate Keskliidu infojuht
Ave Randpõld	AS Eesti Energia personalidirektor (lapsehoolduspuhkusel, asendab Andi Paavo)
Villem Tori	Autoettevõtete Liidu tegevdirektor
Töövõtjate osapool
Harri Taliga	Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees
Ain Tatter	Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esimees
Rein Kolde	Tallinna Pedagoogikaülikooli professor
Ruth Kaugurs	Sidetöötajate Ametiühingute Liidu jurist
Endel Soon	Metallitöötajate Ametiühingute Föderatsiooni esimees
Ago Tuuling	Eesti Kultuuritöötajate Ametiühingu esimees