Ülemaailmsel tasandil räägib sotsiaalsest dialoogist Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization, ILO). ILO mõistab sotsiaaldialoogi all iga liiki läbirääkimisi, konsultatsioone või lihtsalt infovahetust valitsuse, tööandjate ja töötajate vahel või isekeskis majandus- ja sotsiaalpoliitikaga seonduvail ühist huvi pakkuvail teemadel.

Euroopa Komisjon määratleb sotsiaaldialoogi pideva vastastikuse lävimise protsessina sotsiaalsete partnerite vahel eesmärgiga jõuda kokkuleppele majanduslike ja sotsiaalsete küsimuste suhtes riigi, sektori ja ettevõtte tasandil.  Sotsiaaldialoog on Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika üks koostisosi ja Eesti liitumise EL-ga ettevalmistamise juurde kuulus ka sotsiaaldialoogi edendamine.

Vaata ka Sotsiaaldialoogi mudel

Eestis osalevad riigi tasandi sotsiaaldialoogis kolm organisatsiooni: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon (TALO). Need on katusorganisatsioonid, mille liikmed on alaliidud, kuhu kuuluvad ettevõtted või ettevõtete ametiühingud. Ettevõtlusorganisatsioonidest tegutsevad riiklikul tasandil veel Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), kellega valitsus konsulteerib peamiselt ettevõtlust, maksundust, kaubavahetust jms valdkondi puudutavates küsimustes.

Seadustest reguleerivad sotsiaaldialoogi kollektiivlepingu seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, töötajate usaldusisiku seadus ja ametiühingute seadus, kaudselt ka teised töösuhteid reguleerivad seadused, näiteks töölepinguseadus.

Vt ka Sotsiaaldialoog Sotsiaalministeeriumi kodulehelt

Sotsiaaldialoogi institutsioonid

Kolmepoolsed läbirääkimised
Kahepoolsed läbirääkimised