Lauri Luiker: vale on rääkida riikide konkurentsist või konkurentsivõimest. Konkureerivad siiski majandusüksused ja riigid pakuvad neile selleks tingimusi. Kui riigid konkureeriks analoogselt ettevõtetega, siis järgneks konkurentsis läbipõrumisele riigi laiali saatmine.

Henrik Hololei: Kui su arst ütleb, et sa peaks kaalust alla võtma, et mitte infarkti saada, mõtled, et see ei saa ju ometi minuga juhtuda. Sama on Lissaboni strateegiaga, see ei ole mingi abstraktne asi ja me ei saa mõelda, et see meid ei puuduta.

Meelis Virkebau: Ameeriklaste tööstiili eristab eurooplaste omast eelkõige see, et ameeriklasest ärijuht ei lähe kunagi puhkusele, kui ta on saanud suurtellimuse. Eurooplase puhul ei kõiguta tema puhkuseplaane miski - kui 1. augustist 31. augustini on plaanitud puhkus, siis ei lenda ka kärbes selles kontoris.

Tootlikkus ei ole ainult töötegijates kinni, vaid ka töövahendites, keskkonnas ja töökorralduses. Just viimase osas on meil suur potentsiaal. Treial ei saa ennast kaks korda kiiremini liigutada, küll aga saab talle õigel ajal materjali kohale tuua.

Taavi Veskimägi: Riigi kulutusi tuleb ohjata. Me peame mõtlema, mida meil on vaja teha ja millest võime loobuda. Igal kantsleril on lauasahtlis raudselt veel 10 % eelarve raha varuks, kui survet ei ole, siis ka ei mõelda, kuidas kulusid vähendada.

Andres Arrak: Eesti demograafiline olukord on veelgi kehvem, kui me statistikast näeme. Meid ootav demograafiline kriis on hullem kui tuumasõda või AIDS, kusjuures selle vastu ei aita ei pommivarjend ega kondoom, mis nende teiste vastu pidavat aitama.

Jüri Mõis: Inimestele tuleb üle keskmise palka maksta, siis ei ole tööjõu probleemi. Ei ole mõtet nutta, et keegi ei tule sulle 10-tuhandese palga eest keevitajaks, vaid läheb Iirimaale kalkuneid kitkuma. Ettevõtted ei peaks kartma töid mujalt sisse osta või ka ise mujale kolida – see on paindlikkus.

Tarmo Kriis: ametiühingute surve palkadele paneb kindlasti ettevõtjaid mõtlema, et kuidas asendada tülikaid palka nõudvaid töötajaid masinatega.

Ja veel:

Lars Mauritzon rõhutas, et Eesti konkurentsieeliseks on veel suhteliselt madalad kulud ja me peaks seda eelist hoidma nii kaua kui võimalik. 

Juhan Parts rääkis väikeettevõtluse olulisusest ja selle toetamise vajadusest, teiste prioriteetidena tõi ta välja sotsiaalse kaasatuse ja investeeringud haridusse.

Andy Scott näitas graafikut, kust oli näha, et prognooside kohaselt saavutavad Hiina ja India majandused 2050. aastaks peaaegu sama suure osatähtsuse kogu maailma majandusest, nagu see oli neil 1820. aastal.

Gunnar Okk rääkis elektriturgude spetsiifikast ja rõhutas, et n.n. taastuvad energiaallikad ei asenda kunagi traditsioonilisi mittetaastuvaid allikaid.

Tarmo Sumberg kutsus üles Eestis puhkama ja nentis, et turism on 100 % kohalik, seda ei saa ära kolida.

Paul-Eerik Rummo ütles, et arvestades Eesti demograafilist situatsiooni, vajab Eesti reaalsusel põhinevat prognoosi, millist võõrtööjõudu  lähitulevikus vajatakse.

Ene Ergma rääkis probleemidest kutse- ja kõrghariduses ning soovitas mõelda uuesti ülikoolidesse sisseastumiseksamite sisse seadmisele ja tasulisele kõrgharidusele.

Harri Taliga ja Tarmo Kriis vahetasid mõtteid tööturu paindlikkuse küsimuses ning ametiühingu rollist konkurentsivõime tõstmisel.

Vaata ka:

Madal tööviljakus pärsib riigi konkurentsivõimet (Postimees 05.03.2005)
 
Ergma soovitab taastada sisseastumiseksamid (Postimees 07.03.2005)

Juhan Parts: Eestist peab saama omanike riik (Äripäev 10.03.2005)

Enn Veskimägi: Eesti lohe võiks lennata kõrgemalt (Postimees 23.03.2005)