Siim Kallas rõhutas oma ettekandes tööandjatele energiasektori arengute olulisust

Esmaspäeval, 31. märtsil 2008 esines tööandjatele Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Kallas rääkis oma esinemises majandus-poliitilistest suundumustest Euroopa Liidus ja väljaspool seda.

Eriti olulise teemana rõhutas Kallas energeetikat, mille osas prioriteetseks küsimuseks on Euroopa turvalisus, samuti aga kliimasoojenemine ja CO2 emissioon. Ka Eesti ees seisavad poliitilised valikud. Siiani on tegeletud põlevkivienergeetika kaitsega. Rohkem tähelepanu peaks pöörama teadusuuringutele ja innovaatilistele lahendustele, mis aitaksid muuta põlevkivienergia võimalikult kasulikuks ja selle tootmise keskkonnasäästlikuks.

Teise aspektina tõi Kallas välja selle, et energiasektoris tegeletakse peamiselt tootmisega ja mitte tarbimisega. Euroopa Komisjoni jaoks on energiaturgude avamise, energiamajanduse liberaliseerimise ja julgeoleku küsimuste kõrval oluline ka säästliku tarbimise edendamine ja innovaatiline tegevus selles osas. See väljendub näiteks ehitusnormides ja ehitiste energiasäästlikkuse arvestamises.

„Riikide seisukohast on oluline kohanemisvõime, mida ühelt poolt võib vaadata õppimise ja õppimisvõimena, sama tähtis on aga ka sotsiaalne paindlikkus ehk kuivõrd on võimalik pehmendada majanduses paratamatult toimuvaid muutusi. Ettevõtetele peaks siinkohal võimalikult vabad käed jätma, s.h. konkurentsivabaduse, kuid arvestama peab ka inimeste valmisolekuga muutused omaks võtta. Sotsiaaldialoog ja tasakaalu leidmine on siin puhul võtmeküsimuseks,“ rääkis Kallas.

Kallas rääkis ka infotehnoloogilisest arengust, mille osas Eesti on tubli, kuid kus on arenguruumi. Põhjamaad on IT arengu osas väga hea mainega ja neid peetakse Euroopa kõige uuendusmeelsemateks riikideks. Küsimusele, kas Eestist võiks saada Luksemburgi taoline finantssektorit soosiv riik, vastas Kallas, et teiste riikide ideid üle võtta on keeruline, kuna „edu on unikaalne“ nähtus. Seepärast peaks Eesti ise oma võimalused leidma ja tegema koostööd Euroopa jaoks prioriteetsetes valdkondades.

Küsimusele, mida ta arvab teatud sektorite riigipoolsest toetamisest, vastas Kallas, et ettevõtete või teatud sektorite toetamise puhul on alati suur tõenäosus, et need lähevad valesti. Samas on ka väga häid näiteid, kus riik on pannud ettevõttele õla alla ja seetõttu on toimunud tõeline arenguhüpe. Näiteks Prantsusmaa tuumaenergeetika areng ja kiirraudtee, mis on tõsiselt tasemel. Küsimus on, kuidas selliseid valikuid teha. 

Küsiti ka eurole ülemineku kohta – kas valitsus on selleks piisavalt teinud. Kallas vastas, et kinnisvara hindade tõus ja spekulatsioonis kinnisvaraga on Eesti majandusele kindlasti palju kahju teinud. Kinnisvara hinnad on lükanud üles eluasemekulud ja see on omakorda avaldanud survet palgatõusuks, mis on olnud oluliseks inflatsiooni allikaks. Tegelikkuses on olemas meetmed spekulatsioonide ohjeldamiseks, kuid paraku tullakse nende peale alles tagantjärgi.

Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi tänas Kallast esinemise eest ja nentis, et Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda hoiatasid valitsust möödunud aasta sügisel kiireneva hinnatõusu ja liiga optimistliku riigieelarve koostamise eest.

Üritus toimus Radisson SASis ja sellel osales üle 50 ettevõtte ja majandusharuliidu esindaja.