ÜMARLAUD:
“EUROOPA LIIDU LIIKMELISUSE MÕJU EESTI MAJANDUSELE”
 

TÖÖANDJATE MAJA

6. DETSEMBER 2007

Professor Hiromasa Kubo (Kobe Ülikool) palvel korraldas Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga 6. detsembril Tööandjate Majas ümarlaua teemal: “Euroopa Liidu liikmelisuse mõju Eesti majandusele”.

Ümarlaual osalesid härra Mart Repnau Tallinna Ettevõtlusametist, proua Reet Truuts ja härra Kosaku Yamaguchi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (edaspidi EAS), härra Meelis Virkebau Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidust, härra Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liidust ning härra Lauri Luiker Audentese rahvusvahelisest ülikoolist, härra Tiit Elenurm EBS-st, härra Raul Allikivi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, härra Daigo Takagi (vahetusüliõpilane Tsukuba Ülikoolist Jaapanis) ning Eve Päärendson Eesti Tööandjate Keskliidust.

Ümarlaual arutati Euroopa Liidu liikmelisuse mõju Eesti majandusele ning Eesti ja Jaapani ülikoolide koostöövõimalusi.

Ümarlaua avas Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson, millele järgnesid ettekanded ja arutelu.

Mart Repnau, Tallinna Ettevõtlusamet

Hr Mart Repnau rääkis, et kui tootmistegevus on Tallinnas linnast välja suundumas, siis  teadmised on kontsentreerunud Tallinna linna. Samuti rõhutas hr Repnau, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori jõuline areng on mõjutanud positiivselt ka teiste majandussektorite arengut Tallinnas. Lisaks tutvustas hr Repnau Tallinna Ettevõtlusameti poolt ettevõtjatele suunatud teenuseid.

Hr Repnau ettekandega tutvumiseks, palun kliki siia.

Raul Allikivi, MKM, Tallinna Ülikool

Hr Raul Allikivi sõnul jääb Eesti 2007. a majanduskasv 6% kanti, vaatamata sellele, et veel  2006. aastal oli meie majanduskasv üle 10%. Allikivi sõnul annab  majanduskasvu aeglustumine märku majanduse teatavast stabiliseerumisest. Eesti väliskaubandusbilanss  on puudujäägis ning Eesti suurimaks probleemiks on madal tööviljakus. Samuti teeb Allikivi sõnul muret palkade liiga kiire kasv.

Kui Jaapanis finantseerib peamiselt erasektor teadus- ja arendustegevust, siis Eestis on peamiseks investeerijaks teadus- ja arendustegevusse avalik sektor. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse küünidvad Eestis 0,9% SKP-st.

Hr Allikivi arvas, et Eesti kiire majanduskasv on olnud võimalik vaid tänu sellele, et meie turg on olnud piisavalt paindlik.

Ettekanne saadaval siin. 

Arutelu

Dr Kubo leidis, et 20% väliskaubanduse puudujääk on väga kõrge näitaja ning tundis huvi kas ja missuguseid rahanduspoliitilisi meetmeid on Eesti Pank kasutusele võtnud puudujäägi vähendamiseks?

Hr Lauri Luikeri sõnul puuduvad Eesti Pangal hoovad väliskaubandusbilansi puudujäägi vähendamiseks. Kespank täheldas teatud ülekuumenemise märke juba 2005.a, kuid tuleb tõdeda, et jättis sellele reageerimata. Teatavasti on enamus Eesti pankade omanikeks Rootsi pangad, mis tähendab, et tegelikult on Eesti Panga võimalused olukorra mõjutamiseks suhteliselt piiratud. Võib vaid oletada, et tõenäoliselt loodeti, et Rootsi päritolu emapangad võtavad midagi selles osas ette. Hr Luikeri arvates on murettekitavaks nähtuseks see, et avalik sektor juhib “palgarallit” Eestis.

Meelis Virkebau leidis, et Eesti ühiskonnas on väärtushinnangud viimase kahe aasta jooksul paigast ära nihkunud, kuna toimub kinnisvara ja hulgikaubanduse valdkonna ületähtsustamine. Hr Virkebau leidis, et üldiselt on Euroopa Liiduga ühinemine mõjutanud ka tekstiilisektori arengut positiivselt. Turult on kadunud need ettevõtted, kes lootsid tootmist jätkata aegunud tehnoloogiaga. Selge on see, et odava tööjõu aeg on samuti mööda saanud. Just nüüd peame me tähelepanelikult jälgima, kuidas käituvad EL  vanad liikmesriigid ning õppima nendelt, kel läheb hästi.

Hr Hõbemägi tõdes, et ka masinatööstusele on EL-ga liitumine mõjunud soodsalt, sest ettevõtted on kaasajastanud oma tehnoloogilist baasi, tööviljakus on kasvanud 20% võrra metallitööstuses, palgakasv küündib 15-20%, oluliselt on suurenenud allhanke võimalused jne. Liitumisega on muidugi kaasnenud ka teatud sektorites tööjõu puudus, mis puudutab osaliselt ka metallitööstust. Töötajaid napib näiteks laevaehituses ning nii on näiteks Balti Laevaremonditehas juba aastaid Ukrainast töötajaid kaasanud.

Professor Kubo tõdes, et tööjõudu napib ka Jaapanis, kuid kuna Jaapani näol on tegemist üsna homogeense ühiskonnaga, siis on välistööjõu kaasamine äärmiselt delikaatne teema Jaapanis.

Tiit Elenurm, EBS

Hr Tiit Elenurm tutvustas EBSi rahvusvahelisi programme ning rõhutas, et EBS on hea meelega nõus vastu võtma Jaapani vahetusüliõpilasi. Samuti mainis ta, et EL liikmelisus on avaldanud negatiivset mõju eksportimisele kolmandatesse riikidesse.

Ettekanne saadaval siin.

Dr Hiromasa Kubo, Kobe Ülikool, Euroopa Liidu Instituut Kansais

Professor Kubo tutvustas Kobe ülikooli [http://www.kobe-u.ac.jp/en/index.htm] ja Euroopa Liidu Instituuti Kansais

Ettekanne saadaval siin.

Professor Kubo leidis, et kindlasti võiksid Eesti ja Jaapani ülikoolid rohkem koostööd tegema. Kobe Ülikoolil on  sõlmitud koostööleping Riia Tehnikaülikooliga. « Kuna  jaapanlaste teadmised EL uute liikmesriikide osas on suhteliselt tagasihoidlikud, siis aitaks teadusasutuste vaheline koostöö (õppejõudude ja üliõpilasvahetus) kaasa vastastikuse teadlikkuse kasvule. Üliõpilasvahetusele aitab kaasa Erasmus Mundus programm, mis laieneb ka Jaapanile. Eesti-Jaapani koostöö edendamiseks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tasuks uurida võimalusi, mis on saadaval  7nda raamprogrammi raames. Jaapanlased ei saa taotleda 7nda raamprogrammi vahendeid, küll aga eksisteerib see võimalus eestlaste jaoks. EL laienemine ja integratsioon on jaapanlaste jaoks huvitav valdkond. Veel mõni aeg tagasi suhtusid jaapanlased suhteliselt skeptiliselt ühisrahasse ja  EL laienemisse. Kuid kuna eurooplased on suutnud realiseerida ühisraha projekti ja laienenud suhteliselt edukalt 12 uue liikmesriigi võrra, siis on ka jaapanlaste suhtumine muutunud. », rääkis professor Kubo. Siiani on pärineb enamus Kobe Ülikooli külalislektoritest suuremates EL liikmesriikidest nagu Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, kuid äärmiselt huvitav oleks kuulda, kuidas on EL liikmelisus mõjutanud väikeriikide majandusarengut. Professor Kubo arvas, et on täiesti reaalne, et mõni Eesti majandusõppejõud võib saada kutsutud Kobe Ülikooli külalislektorina.

Reet Truuts, EAS

Reet Truuts tutvustas EASi teenuseid ning oli päri, et üheks suurimaks probleemiks hetkel on Eesti tagasihoidlik tööjõuviljakus. Samuti rääkis ta, et tänu 2008. aastal loodud ettevõtjaportaalile võtab ettevõtte registreerimine Eestis aega vähem kui 12 minutit.

Ettekanne saadaval siin.

Professor Kubo tänas organiseerijaid ja osalejaid huvitava ja sisuka arutelu eest.

Pr Päärendson tänas osalejate nimel professor Kubo´t ja hr Yamaguchi´t , andes tänutäheks üle kingitused. Samuti avaldas ta lootust, et seminar « Jaapan – avastamata koostööpartner » ning Eesti majandust tutvustav ümarlaud, tõstsid meie vastastikkust teadlikkust ning olid kasulikuks ettevalmistusfaasiks aprillis kavandatavale ettevõtjate õppereisile Jaapanisse. Aprillis 2008 toimuva õppereisi käigus planeeritakse mitmeid ettevõtete külastusi ning loodetakse ammutada kasulikku infot Jaapani klastrimajandusest.