|
Eesti hoidis äsja avaldatud Euroopa innovatsiooni lõppraportis 18. kohta, olles 2006. aastaga võrreldes tõusnud vaid 1 koha võrra. (Allikas: European Innovation scoreboard 2007)
Edetabelit juhivad Põhjamaad, Saksamaa ja Suurbritannia. Eesti investeeringud innovatsiooni on tagasihoidlikud. Samuti on Eesti intellektuaalomandiga seotud näitajate osas Euroopa Liidus sabassörkija.
Eesti Tööandjate Keskliit korraldas 14. märtsil algusega kell 9.30 innovatsiooni teemalise arutelu. Arutelu leidis aset Tööandjate Majas, Kiriku 6 koostöös Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Majandushariduskeskusega.
Kokkuvõte
Jens Matschenz tutvustas Saksamaa Mecklenburg Vorpommerni Liidumaa arendussüsteemi. Nende arendussüsteem koosneb klastripoliitikast, sealhulgas innovatsiooni ja uuringute toetamissüsteemist. Oma tegevustes keskenduti tehnoloogia arendamisele ja vastasutatud ettevõtete arengule. Aastatel 2007-2013 on plaanis toetada infotehnoloogia ja kommunikatsiooni arengut. Saksamaa eraldab ca 2,5 % SKP-st uuringutele. Tegemist on suhteliselt suurte summadega. Kui aga ettevõtetel ja riigil jääb raha väheks, siis suunatakse pilk Euroopa Liidu fondide poole. Selleks on välja töötatud konkreetne tegevuskava, mis sisaldab innovatsiooni, arendustegevuse jms toetamist.
Toetusprogrammide raames loodi tehnoloogiakeskused, kus on hea infrastruktuur ja tehnoloogilised tingimused. Tehnoloogiakeskused koosnevad ettevõtete võrgustikest ja teevad koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. Tehnoloogiakeskustes tegelevad ettevõtlusega noored ettevõtted, kus neil on võimalik pesitseda 2-10 aastat.
Põhisõnum, mis ettekannetest kõlama jäi, oli ettevõtjate jõudude ühendamine ühiste rakendusuuringute keskuste loomiseks ja klastriarendusprogramm ehk ettevõtete kobarad, mis saavad toetust innovatsiooniks ja arenguks. Arutelu jätkus majandus-kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni talituse juhataja Marika Popp’i, ja EAS-i direktori asetäitja tehnoloogia arendamise alal Ilmar Pralla, ettekannetega. Selgitati, kuidas kavatsetakse Eestis toetada rakendusuuringuid ja arendustegevust. Tallinna Ettevõtlusameti arenguprojektide koordinaator Ingrid Hindrikson tutvustas klastriarendust Tallinnas. Ettekannetega saate lähemalt tutvuda meie kodulehel.
Kokkuvõtte tegi Liina Graverson.
Päevakord
9:30 Avatervitus: hr Tarmo Kriis, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
9:35 Hr Jens Matschenz (CV lisatud):
Tehnoloogiline siire ja selle finantseerimine: - Saksa kogemus tehnoloogia valdkonna projektide finantseerimisel kaasates EL vahendid - Tehnoloogia edendamine (tehnoloogiakeskused ja –pargid) - Saksa kogemus klastrite loomisel IT, metalli- ja elektroonika sektoris (Ettekanne osaI, osaII, osaIII)
11:35 Küsimused/vastused
11:45 Pr Marika Popp, majandus-kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni talituse juhataja (Ettekanne)
Hr Ilmar Pralla, direktori asetäitja tehnoloogia arendamise alal, EAS (Ettekanne)
EASi toetused arendustegevustele: - Kuidas parandada Eesti positsiooni innovatsiooni valdkonnas ja tõhustada koostööd teadusasutuste ja ettevõtjate vahel? - Missuguseid innovaatilisi projekte EAS rahastab? - Kas EASist on võimalik taotleda kaasfinantseerimist ettevõtte tehnoloogilise baasi uuendamiseks? - Ülevaade edukatest projektidest, mida EAS on rahastanud jne
12:15 Arutelu
12:25 Pr Ingrid Hindrikson, Tallinna Ettevõtlusamet, arenguprojektide koordinaator (Ettekanne)
Klastriarendus Tallinnas
12:45 Arutelu
12:55 Lõpp
Lisainfo: Eve Päärendson, 5054570, eve@tooandjad.ee
|