Jaapan – avastamata koostööpartner

Eesti Tööandjate Keskliidu kutsel külastasid Eestit Kobe Ülikooli professor Dr. Hiromasa Kubo ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Jaapani esindaja Kosaku Yamaguchi. 5. ja 6. detsembril rääkisid külalised Eesti ettevõtjatele võimalustest, kuidas Jaapani turul läbi lüüa ning milliste erinevustega peab arvestama, et edukas olla.

Seminaril osales 32 osavõtjat ning seminar oli ettevalmistavaks etapiks aprillis 2008 toimuvale Eesti ettevõtjate õppereisile Jaapanisse. Seminari programm ja seminaril esitletud ettekanded on saadaval Eesti Tööandjate Keskliidu koduleheküljel.

Alljärgnevalt lühintervjuud Jaapani külalistega ja Raul Allikiviga (allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu uudiskiri „Vabrik”.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Jaapani esindaja Kosaku Yamaguchi.

Yamaguchi on Eesti riigi teenistuses olnud kokku neli aastat, viimased kaks EAS-is ning sellele eelnenud kaks Eesti saatkonnas.

Kui palju Eesti ettevõtteid on Teie poole abisaamiseks viimasel kahel aastal pöördunud?

Kusagil 15-20 ringis. Tuntumatest kaubamärkidest Skype ja Elcoteq, lisaks üks Liviko tooteid vahendav firma ning ka mööblitootjaid.

Milliste valdkondade ettevõtetel ennekõike on põhjust mõelda Jaapani turule sisenemisele?

Usun, et peamiselt on turgu teenindaval sektoril. Senine praktika ütleb, et Jaapani tootjatele on huvipakkuvad ka Eesti IT-firmade teenused, kellelt ollakse allhanke korras valmis ostma tarkvara, mis juhib tehnika paneele ja juhtpulte, näiteks külmkapi LCD-ekraan. Põhjus, miks tarkvara väljast poolt Jaapanit osta, on  keelebarjäär, mis muudab programeerimise kallimaks.
Edukalt on ennast näidanud ka Eesti mööblitootjad.

Jaapani turg on Eestist umbes 100 korda suurem, kas Eesti ettevõtted partneritena väikseks ei jää?

Eesti ettevõtetel ongi mõistlik otsida partnereid väikeste ja keskmiste ettevõtete hulgast. On selge, et Jaapani suurfirmal ning Eesti väikefirmal on keeruline koostöömomente leida.

Millist abi EAS Eesti ettevõtetele Jaapanis pakub?

Aitame leida sobivaid partnereid, anname õiguslikku abi, aga abistame ka kultuuriliste erinevuste ületamisel. Tihtilugu juhtub seda, et kui koostöö ettevalmistamise protsess kipub Eesti osapoole arvates venima, siis ta nii öelda kaob ära ning ei võta ühendust ega ütle ka konkreetset „ei-d“. Eesti mõistes venimine tuleneb otsustusprotsesside erinevustest, Eestis otsustavad selle üle firma juhid ja/või omanikud, Jaapanis aga juhid, omanikud ja ka osakondade juhid (Jaapanis ei praktiseerita top-down otsuseid), mis võib tähendada ajakulu kolmest kuust kuni ühe aastani.

Kobe Ülikooli professor Dr. Hiromasa Kubo:

Miks peaks Jaapanit huvitama koostöö Eestiga?

Kuna mina töötan Kobe Ülikoolis, siis räägin paari sõnaga võimalikust akadeemilisest koostööst. Nimelt näen võimalusi Jaapani ülikoolide ning Euroopa Liidu uute liikmesmaade ülikoolide vaheliseks teadustööks ning uuringuteks, mida toetavad Euroopa Liidu finantsmeetmed.

Ettevõtluse poole pealt on Eesti Jaapanis muidugi tundmatu riik. Väga palju on vaja ära teha Eesti esiletõstmiseks.

Esitasime mõned küsimused Eesti Tööandjate Keskliidu seminaril „Jaapan-avastamata koostööpartner“ ettekandega esinenud hr Raul Allikivile Tallinna Ülikoolist.

1. Kuidas peaks Eesti ennast Jaapanis tutvustama, mida on teinud teised Euroopa väikeriigid

Kõigepealt ehk täpsustaksin seda järeldust, et Eesti ei ole Jaapani investorile atraktiivne. Kui vaadata Jaapani investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa maadesse, siis valdavalt on otsitud odavat, kuid kvalifitseeritud (st. peamiselt autotööstuses kasutatavat) tööjõudu, mis asuks suurte turgude läheduses. Vastavad tingimused on leitud Tsehhis ja Ungaris ning osa uuematest lainetest on jõudnud ka Rumeeniasse. Eesti pole nendele tingimustele varem vastanud ega vasta ka praegu. Seega jah, sarnase profiiliga investorite jaoks ei ole Eesti kunagi atraktiivne olnud ega saa seda ilmselt ka olema. Samuti on tõsi, et meie siseturu suurus (või väiksus) investeeringuteks motivatsiooni ei paku. Teisalt jällegi on meie siseturuks peale EL liikmeks saamist terve EL siseturg ning seda õigel hetkel ja õigel ajal teadvustades on võimalusel oluliselt suuremad. Kaugus ja kultuuriline erinevus on aga paraku sõnad, mis investeerimisotsuseid peaaegu üldse ei mõjuta - ja me oleme tegelikult Jaapanile lähim Euroopa riik ning kui kultuur ka erinev on, siis inimeste iseloom on küllaltki sarnane. Probleemiks on pigem Eesti vähene tuntus Jaapanis - enamasti meid lihtsalt ei teata.
 
Praha on Jaapanis väga tuntud reisisihtkoht, Põhjala (ning eriti Soome)on tuntud oma suurepärase disainiga. Lisaks sellele teab iga jaapanlane, et Soomes on jõuluvana, muumid ning virmalised. Selline tuntus pole tekkinud iseeneslikult ja üleöö, vaid seal taga on paljude inimeste pikaajaline ning sihipärane töö. Täiesti arusaadavatel põhjustel on Eestil jõudu seni vähene olnud, kuigi palju on võimalik teha ka ilma suure eelarveta. Pigem on meie poolt probleemiks prioriteetide seadmine ning ka inimeste vähesus, kes Jaapani suunal oleksid võimelised midagi korda saatma. Seni on Eesti vaadanud enamasti läände, päike tõuseb aga areneva Aasia näol paraku idast...
 
Meie Baruto on kahtlemata parimaks saadikuks Jaapanis, mida ihaldada võib. Inimeste arv, kes Eestist kuulnud on tänu temale tõusuteel ning praegu peaks Eesti oma kohalolekut pidevalt jaapanlastele teadvustama. Enda tutvustamisel on kasulik rõhutada meie kuulumist Põhja-Euroopasse ning alati välja tuua tihedad sidemed Soomega. Tekivad positiivsed assotsiatsioonid ning hiljem peaks ülesandeks olema ka siis arenenud Põhjala riigi esindajale vääriliselt käituda.
 
2. Nimetage kolm põhilist toote/teenuse artiklit millega Jaapani turule minna.
 
Jaapani turule on mõtet minna toodetega, mis on kvaliteetsed. Odavaid Hiina tooteid on turg seal nagunii täis ning Põhjala riigina (mida tuleks kindlasti rõhutada), on Eesti eelisteks pigem kvaliteet ja disain. Jaapanlased on samuti maailma suurimad gurmaanid ning seega on võimalik sealsele turule minna ka toiduainetega, ka premium-klassi viinal võiks Jaapani turul minekut olla. Ehk siis kokkuvõtvalt tuleks leida nishitooteid ning pakkuda pigem rätsepaülikondi kui massitoodet. Aasta tagasi oli ühe Jaapani internetikaubamaja müügihitiks Tallinna vanalinnas müüdav müts-sall, mille olid kogemata lettidelt leidnud ja telesaatesse pistnud Jaapani telemehed. Internetikaubamaja tabas nende varude ühe päevaga tühjaks ostmine väga ootamatult.
 
Jaapani turule mineku juures on vaja läbi mõelda ärimudel, oma eesmärgid ning ka oma võimekus eesmärgini jõuda. Turul kanna kinnitamine ei ole enamasti lihtne, kuid seda magusamad on läbilöömise viljad.
 
3. Eesti kui värav Euroopasse. Kuidas saaks Eesti ära kasutada oma soodsat logistilist asendit.
 
Väga oluline on majandussuhete arendamisel Jaapaniga ennast õigesti positsioneerida. Me oleme EL liikmesriik. Eesti asub Põhjalas. Me asume Jaapanist vaid 9 tunnise lennusõidu kaugusel, olles koos Soomega sellega Jaapanile lähimaks riigiks Euroopas. Läbi Eesti on Jaapani ettevõtjail juurdepääs tervele 450 miljonilisele EL siseturule. Me räägime head inglise keelt. Me oleme põhjamaiselt rahulikud ning tihti iseloomuomadustelt jaapanlastega sarnased. Meie õpilased on OECD PISA uuringu järgi sama targad kui jaapani õpilased.
 
Loetelu võiks jätkata ning Eestil on kindlasti võimalus kujunemaks Jaapani (ning teiste Aasia riikide jaoks) väravaks Euroopasse. Algab see aga inimestevahelistest kontaktidest ning teineteise paremast tundmaõppimisest. Ärisuhete igakülgne arendamine on siinjuures kõige suurema tähtsusega.
 
Üks võimalus, kus rolli mängiks Eesti geograafiline asend, tekib Jaapani autohiidude investeeringutega Peterburi lähistele. Toyota peaks seal oma tehase varsti avama ning 2009 aastal on Toyota eeskujule järgnemas Nissan, Mitsubishi ja Suzuki. Tavaliselt kaasneb investeeringutega autotööstusesse ka suuremahuline neid teenindava infrastruktuuri ja varustajatevõrgu väljaarendamine. Teades jaapanlaste kõrgeid nõudmisi oma varustajate töökultuurile, tähtaegadest kinnipidamisele ja töökindlusele võib ainult ette kujutada probleemide suurust, mis neil Peterburis tekib. Juhul kui meie ettevõtted suudavad tekkivale autotööstuskeskusele pakkuda oma teeneid/tooteid ning suuremat varustuskindlust, siis on võimalused väga avarad.
 
4. R & D vahetus Eesti ja Jaapani vahel.

See et Eesti ei ole Jaapani jaoks atraktiivne sihtkoht võrreldes mõnede teiste Kesk- ja Ida Euroopa riikidega,  on  tegelikult hea uudis. Tuleb pigem vaadata, millised on Jaapanlaste investeeringud Põhja-Euroopasse ning siis proovida sarnaseid investeeringuid ka siia meelitada. On juba olemas mitmeid häid näiteid Eesti ja Jaapani IT firmade koostööst, kõrge on potentsiaal telekommunikatsiooni vallas, Skype edu Jaapanis on samuti vaieldamatu. Hea näite pakub kuulus jaapanlasest "äriingel" Joi Ito, kes oktoobris Eestis käies omandas osaluse ettevõttes GuardTime (http://joi.ito.com/archives/2007/10/). Sellised on investeeringud, mis Jaapanist Eestisse võiksid tulla ning koostöö Jaapani firmadega peaks olema meie kõrgtehnoloogilistele firmadele üks esimesi prioriteete.
 
Ülikoolidevaheline koostöö potentsiaal on samuti seni enamasti alakasutatud. Tallinna Ülikool omab ehk kõige suuremat koostöövõrgustikku Jaapani ülikoolide hulgas ning sel õppeaastal on Eestis õppimas suisa 7 jaapanlasest vahetustudengit, kuid vastastikune tudengivahetus Jaapani ülikoolidega võiks rohkem levinud olla ka teiste ülikoolide hulgas. Jaapanis on oma rahvusvahelise koostöövõrgustiku laiendamisest huvitatud ülikoole piisavalt palju ning mingit meie ülikoolide omavahelist konkurentsi siin kindlasti karta ei ole.