Innovaatilisus ja kaasatus
Mõttetalgud ametiühingute ja tööandjate liidritele

28.05–29.05.2007 Hotell Karupesa, Otepää

• Kuidas jõuda innovaatilisuseni?
• Kuidas suurendada inimkapitali ja sotsiaalset kapi¬tali inimeste kaasamise kaudu?
• Kuidas kaasata inimesed otsustamisesse ja kvaliteedi juhtimisse – esmatasandilt kuni üles välja?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele, millest sõltub meie ühiskonna jätkusuutlik areng ja Eesti majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime, aitavad vastuseid otsida
Marju Lauristin, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni erakorraline professor;
Tarmo Toiger, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni assistent.

Kaasaegses ühiskonnas omandavad kultuuriline ja sotsiaalne kapital üha suurema täht¬suse. Uuring MinaMeediaMaailm keskendus sellele, kuidas Eesti inimesed taju¬vad subjektiivselt oma positsiooni sotsiaalsete suhete hierarhias, millised on nende sotsiaalsed hoiakud ja väärtused.
Inimesed paigutavad end sotsiaalsetesse kihtidesse, lähtudes enda positsioneerimisest tarbijatena. Nende asendit mõjutab oluliselt sotsiaalne kapital – optimism ja liikuvus. Kultuurilisest kapitalist on kõige olulisemad keelteoskus, arvutikompetents ning inter¬neti kasutamise mitmekülgsus.
Vaatamata üldlevinud stereotüüpidele ei erine eestlased ja muulased märkimisväärselt oma subjektiivselt kihtikuuluvushinnangult.

Siirdeperioodil on Eesti ühiskonnas kujunenud järgmised kihid:
a) väga kõrge sotsiaalse enesehinnanguga “uus kõrgkiht” – 14%
b) kõrge sotsiaalse enesehinnanguga “kõrgem keskkiht” – 22%
c) “keskkiht” – 33%
d) madalam keskkiht – 20%
e) madalkiht – 11%

Ühiskondlik kihistumine on Eestis mõnevõrra nihestunud: heaoluühiskonnale iseloo¬mulik, ühiskonna stabiilsust tagav, positiivse hoiakuga ja turvaline keskkiht asetseb Eestis keskmest ülevalpool, samas kui keskmesse asetunud kiht on sotsiaalselt vähem kohanenud ja majanduslikult kergesti haavatav.

Kui küpsetes demokraatiates peetakse väärikat elustandardit igaühe õiguseks ja sellest madalamale langemist kogu ühiskonda häirivaks probleemiks, siis Eestis kui siirdeühiskonnas tõlgendatakse vaesust ja ebavõrdsust “kaotajate” isikliku ebaõnnena, mitte kui sotsiaalse probleemina, mille pärast peaks muretsema kogu ühiskond.

Programm

Esmaspäev, 28.05.2007
11.30 – saabumine ja majutumine
12.00 –14.00 – Töötaja kui sotsiaalne kapital. Prof. M. Lauristin
14.00 – 15.00 – lõuna
15.00 – 15.30 – Küsimused-vastused
15.30 – 16.30 – Kaasamine ametiühingute ja tööandjate seisukohast
16.30 – 17.00 – kohvipaus
17.00 – 18.30 – Kuidas vääristada töötajat kui sotsiaalset kapitali. Rühmatöö
19.00 – õhtusöök

Teisipäev, 29.05.2007
09.00 – 10.30 – Rühmatöö tulemuste esitlemine
10.30 – 11.00 – kohvipaus
11.00 – 12.30 – Kokkuvõtete tegemine
13.00 – lõuna
14.00 – ärasõit

Kohtade arv on piiratud! Osalemissoovid on oodatud kuni 17. maini ettk@ettk.ee