7-14. oktoobrini 2005 toimus VIII Täiskasvanud õppija nädal. Nädala üritusi toetasid Haridus- ja teadusministeerium ja EL Struktuurfondi meede 1.1. Nädal algas avaüritusega 7. oktoobril Paide Kultuurikeskuses. Tunnustati Aasta Õppijat, Koolitajat, Koolitussõbralikumat Ettevõtet ja Koolitussõbralikumat Omavalitsust. 12. oktoober oli e-õppe päev. Nädala lõpetas 14. oktoobril Rahvusooper Estonias IX Täiskasvanuhariduse foorum. 10. oktoobril leidis Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli eestvedamisel ning Estonian Business Schooli modereerimisel aset tööandja päev:

Koostöö ülikooliga

Milline on ülikooli roll tööandjate professionaalse arengu toetamisel?

Eesti ja Soome näidete varal püüti selgitada ülikoolide rolli ettevõtete arengu- ja koolituspartneritena.

Haridusküsimustes suuname sageli õpihimulise pilgu põhjanaabrite soomlaste poole, kellel näib hariduse vallas kõik parimas korras olevat. Soomes on 20 ülikooli ja umbes 30 polütehnikumi, igal aastal astub ülikooli ~20000 noort, lõpetab aga ainult 16000-17000. H.Suomalaineni sõnul on see ilmselge ressursside (sh tasuta ülikoolihariduse) raiskamine. Soome Tööandjate Keskliit EK esindab kogu erasktorit ja ühendab igas suuruses ettevõtteid, 43 haruliitu s.o. ~15 000 liikmesettevõtet. Ülikoolide ja polütehnikumidega teevad tööandjad tihedat koostööd. Lähemalt tutvustas ta metsa- ja elektroonikatööstuse praktikat. Näiteks Helsinki Tehnikaülikooli magistriprogrammi on juba 5 aastat toetanud metsatööstuse ettevõtted, samuti tehakse tihedat koostööd kesklaboratooriumis ning tööstusharu esindajad on ülikooli juhatuses. Elektroonikatööstuses on levinud õpetajate vahetused, samuti teadlaste vahetused. Päevast päeva õppeasutuses töötavad spetsialistid kutsutakse aeg-ajalt tööstusharusse oma teadmisi kaasajastama. Levinud on ka temaatiliste konverentside ning uurimuste toetamine, mis aitavad kaasa teadmiste levikule ühiskonnas. Sarnaselt Eestiga loetakse ka Soomes tööandja poolt tasutud töötaja tasemeõpingud täiendavaks personalikuluks, mis maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui praegu suunatakse umbes 3,6% SKPst teadus- ja arendustegevusse, siis Soome tööandjate hinnangul peaks see kindlasti suurenema.

Haridusministeeriumi esindaja T.Kurvitsa sõnul on näiteks Eestis võrreldes USA-ga neid, kes on kas üle- või alaharitud, poole vähem. Hea teada.

Seoses riikidevaheliste õpingute sagenemisega muutub üha aktuaalsemaks kvalifikatsioonide võrdlemine. K.Alli sõnul on kasutusel neutraalne viitesüsteem, mis tugineb õppetulemuste (learning outcomes) võrdlemisele. Eesmärgiks on üle-euroopalise integreeritud AP ülekandmise süsteemi loomine, mis vastaks kutse- ja kõrgharidust andvate õppeasutuste vajadustele. K.All tutvustas ka europass'i, mis aitab inimestel muuta oma oskused ja kvalifikatsioonid selgemaks, arusaadavamaks ning liikuda õppides ja töötades Euroopas. Europass koondab endas 5 dokumenti: Europassi CV, Europassi õpirände tunnistus, Europassi diplomilisa, Europassi keelepass, Europassi kutsetunnistuse lisa. Eestikeelne Europassi CV koos juhenditega on internetis olemas:
http://europass.cedefop.eu.int/img/dynamic/c1344/type.FileContent.file/CVTemplate_et_EE.doc

Pärastlõunal õpetas eraülikool riigiülikoolidele, kuidas tööandjatega suhelda. Millised on ülikooli, millised tööandja eesmärgid? Millised on motiivid koostööks ning kas nad on sünkroniseeritud? J.Andresoo soovitas tööandjateni jõudmisel kasutada omaneda tudengeid ja magistrande, kellest lõviosa on tipp- või keskastme juhid. Suhtlemisel ei ole ka midagi keerulist, lähtuge vanarahvatarkusest "kel janu, sel jalad" ja efektiivse kommunikatsiooni valemist "KISS" keep it short and simple (stupid).

Tööandja päeva lõpetuseks esitlesid nii Tallinna kui Tartu Ülikool, kumbki oma koostööpartneritega edukaid ühisprojekte täiendkoolituse vallas. 

Päeva kokku võttes tõdeti, et ülikooli ja tööandja koostöö ei seisne ainult täiendkoolituses.

Ettekanded

Soome tööandjate kogemused koostööst ülikooliga
Heikki Suomalainen, täiskasvanuhariduse asjatundja Soome tööandjate keskliidust EK
Ülevaade 3+2 reformist, kvalifikatsioonide võrdlus, õppepuhkus
Tiia Kurvits, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert ülikoolihariduse alal
Kvalifikatsiooniraamistik ja Europass
Külli All, Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna nõunik
Kommunikatsioon ülikooli ja tööandja partnerlussuhetes: kelle poolt peab tulema initsiatiiv?
Jan Andresoo, Estonian Business School tegevdirektor
KogemusPada „Best Practise tööandjate ja ülikoolide koostööst“ Tallinna Ülikool ja Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE
Kadri Kiigema, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppe programmijuht
Piret Puss, Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE koordinaator
"Käi tööl, kuulu ülikooli" - Sampo pank ja Tartu Ülikool
Külli Meier, Sampo Pank AS koolitusosakonna juhataja
Karin Liikane, Tartu Ülikooli kaugkoolitusjuht

Sündmust modereeris Jan Andresoo, Estonian Business School tegevdirektor.