5.-7.oktoobril 2005.a. toimus Dublinis European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions poolt korraldatud seminar:

„Towards a sustainable and flexible work organisation“ – „Paindliku ja säästliku töökorralduse suunas“

Tänapäeva töömaailma iseloomustavaks jooneks on selle pidev muutumine. Ettevõtted peavad välja töötama enda konkurentsieelised ja olema võimelised kohanema turu suundumustega suureneva rahvusvahelise konkurentsi ning uuenevate nõudmiste tõttu. Eluliselt vajalik on ettevõtete ja töötajate kasvav kohanemisvõime pidevalt muutuvas maailmas. Üheks vahendiks majandusliku edu saavutamiseks on suurenev paindlikkus.

Lissaboni strateegias määratletud suundumuste kohaselt on paindlikkuse ja turvalisuse õige tasakaal üks oluline vahend ettevõtete konkurentsivõime, töö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks ning ettevõtete ja töötajate kohandamiseks majanduse muutustega. Oleme olukorras, kus Euroopa Liidu majanduse efektiivsus on madalam kui USA-s ja rahvastik vananeb ning praegune tööhõive tekitab muret tuleviku pärast. Hädavajalik on majanduse kasv – tõsta tööhõivet, et tööandjad ja töötajad teeniksid korralikult, maksaksid makse ja sotsiaalsfäär toetaks inimest.

Seminarile olid kutsutud kõikidest EL liikmesriikidest nii riigi, tööandjate kui ametiühingute esindajad – osales 15 riigi kolmepoolne esindus. Töövormideks olid ettekanded, case-study'd ja töötoad. Tutvustati Euroopa tööturgu – 21% on osalise tööajaga, 13% määratud tähtajaga töötajaid, keskmine nädala töötundide arv on 40,3 täisajaga ja 19,9 osalise ajaga töötajate puhul. Euroopa Liidus on keskmine määratud tähtajaga töösuhete osa 14%, kusjuures Eestis vähem kui 10%. Keskmine osalise ajaga töösuhete osakaal on EL-s 11%, meil alla 10%.

Paindliku ja säästliku töökorralduse võimaluste toodi välja järgmised võimalused:
1. töökorralduslik:
- vähendada tööajanormi (vähem kui 40 tundi nädalas)
- töötundide hajutamine töötajale sobivale ajale (kokkulepe)
- töötamine öisel ajal, laupäeval, pühapäeval, vahetustes
- 5 võtmesõna: regulaarsus, planeeritus, autonoomsus (iseseisvus, töötaja enda otsustus), kestus, aeg (millal töötada)
2. kvalitatiivse paindlikkuse puhul eristatakse välimist ja sisemist:
- välimine: allhanked ja sisseostetavad teenused; strateegiliselt oluliste teenuste sisseost; strateegiliselt ebaoluliste teenuste sisseost
- sisemine: töö rikastamine; multi-skilling (erinevad tööoskused); meeskonnatöö, projektrühmad
Pakuti välja uus mõiste flexisecurity. Flexibility ja security peaksid kindlustama:
- tööhõive kõrge taseme
- seoses sellega saavutama kõrge sotsiaalse kindluse
- võitlema naiste ja meeste diskrimineerimise vastu
- kohanemise uute olukordadega

Mitmed ettekanded tutvustasid paindliku töökorralduse kaasuseid firmades.
Toimusid töötoad: ühes tutvusime erinevate riikide tööturu olukorraga, eriti just töö ja puhkeaja osas. Siin on olukord üsna sarnane, oli ju tööaja norm arutusel alles hiljuti ja EL direktiiv koostati kõikide liikmesriikide arvamusi arvestades. Teises töötoas olid eraldi riikide, tööandjate ja ametiühingute esindajad. Tõin tööandjate esindajana välja enda arvamuse, et kohalik tööseadusandlus ja ka EL bürokraatia ei toeta alati paindlikku töötamist ning tõin näiteks teenindussektori, kus töövajadus sõltub sageli ettearvamatust ja raskesti prognoositavast klientide hulgast. Antud seisukohaga ühinesid ka teised tööandjate esindajad. Meie, tööandjate töötuba tõigi välja ettepanekud, et EL-s võiksid olla fikseeritud mõistlikud, üldised direktiivid ja jätta kokkulepped riikide, liitude ja ettevõtete tasandile. Olime väga huvitatud tööhõive tõstmisest, majanduse kasvust ja seeläbi ka riigile maksude laekumisest. Me toetasime ka töötajate arendamist nende endi huvitatuse baasil ja seeläbi multi-skilled organisatsiooni loomist.

Seminari atmosfäär oli hästi meeldiv – tundsime end kui „one big happy family“, kelle ees seisavad ühised eesmärgid. Huvitav oli tõdeda, et kõik rääkisid pidevalt kolmepoolsetest läbirääkimistest ja kokkulepetest ja ka esitatud kaasused olid ellu viidud kolmepoolse ühistöö tulemusel. Samas on ametiühinguliikumine terves EL-s langev tendents. Endistes sotsialismileeri maades on varematel aegadel kohustuslik ametiühing väga madala mainega. Arenenud riikides on see vorm oma aja ilmselt ära elanud. Kui küsisin ametiühingute esindajate käest, mis siis edasi saab, kehitasid nad õlgu ja arvasid, et midagi muud tuleb asemele.

Eesti väike kolmeliikmeline esindus oli väga sõbralik ja koostöövalmis seda nii omavahel kui suheldes teiste riikide esindajatega. Eesti riiki esindas Sotsiaalministeeriumi tööelu arendamise osakonna juhataja Egle Käärats, ametiühinguid ETV reporter, töötajate usaldusisik Kadi Alatalu ja tööandjaid allakirjutanu.

Tiiu Vilms
OÜ Delegatsioon, personali- ja koolitusjuht
Pirita TOP SPA Hotell

Background information

Change characterises nowadays the world of work. Greater international competition and new demands require companies to continually adapt to market trends and pressures to maintain a competitive advantage. The search for adaptability of enterprises and of workers is impelling. Increasing flexibility has been put forward as a means to help bridging the gap of productivity between the European Union and the USA.

As Europe asserts through the Lisbon agenda, providing the right balance between flexibility and security will help to support the competitiveness of firms, increase quality and productivity at work and facilitate adaptation of firms and workers to economic change.

The topic is high also on national agenda, as governments are looking for answers to economic slowdown and increasing unemployment rates. Against this background, companies play a particular role in order to accommodate flexible forms of work, both for their own benefits and for the needs of workers, as well as for the society as a whole (in terms of gaining productivity). The social partners are the major players implementing the right balance at company level.

The aim of the seminar the Foundation organises in October 2005 is to challenge thoughts, images, assumptions and points of view on flexibility, by presenting and studying national situations and company or organisation cases. It will focus on the implementation of flexibility in working time and work organisation as a contribution to sustainable work and employment.

The Foundation will make available the outcomes of extensive research on the issue of flexibility, including case studies, undertaken in recent years. Company representatives will present their internal policy and participants will be asked to explain their national situation.

Read more: EEMC Exchange