Hollandi kutse- ja täiendõppest. Koolitusreisi kokkuvõte

Heinart  Puhkim, BLRT Grupi  personalidirektor

Hiljuti toimus Sihtasutuse INNOVE korraldusel grupi Eesti kutseõppe ja  täiendkoolitusega  seotud spetsialistide ja ametnike tutvumis- ja koolitusreis Hollandisse. Esindatud oli Haridus ja Teadusministeerium eesotsas kutse- ja üldhariduse asekantsler härra Riho Raavega, Kohtla-Järve Polütehnikum, Tartu Kutsehariduskeskus, Sihtasutus Lääne-Eesti Kutseõpe, EAS, SA Innove, Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliidu poolt BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim.

Holland on “vana  Euroopa“ üks  kõrgema elatustasemega ja kaasaegselt konkurentsivõimelisemaid riike. Alus sellele pandi viiesaja aasta eest, kui Madalmaades toimus mandri Euroopa riikide esimene tööstuslik pööre ja Kagu-Aasia mitmed piirkonnad  kaasati Hollandi majandusruumi. Üle poole Läänemere kaubandusest oli sel ajal hollandi kaupmeeste kontrolli all.  Sellele järgnes Madalmaade kunsti nn. kuldsajand, mis tipnes Rembrandti loominguga. Üldjuhul ilmselt ongi nii, et majanduslikule õitsengule järgneb tippkultuuri õitseng. Vastupidi vist asi ei toimi.  Seniajani on maailma suurima, 500 miljoni tonnise aastase  kaubakäibega Rotterdami sadam.

16 miljoni elanikuga Hollandi kaasaegse majanduse jätkusuutliku arengu  üheks kinnituseks on jätkuvalt madal tööpuudus, mis praeguseks on tõusnud küll kuue protsendini kuid traditsiooniliselt on olnud kolm-neli protsenti. Võrrelduna kasvõi Saksamaa ja Prantsusmaaga on Hollandi tööpuudus kordades madalam.

Mis on Hollandi edu aluseks ?

Kokkuvõtvalt võiks neid nimetada kolm.

ESITEKS. Hollandis hästi toimiv haridussüsteem on vastavuses nii riigi kui tema kodanike vajaduste ja soovidega. Haridussüsteem on jagatud järgmisteks etappideks:
Kuni 12. eluaastani on kõik lapsed algkoolis, mis lõpeb vastava testi ning vajadustel vestlustega. Selle testi alusel määratletakse lapse suundumused, võimekus ning ettepanekud haridustee jätkamiseks.

12–(16)18 eluaastani õpivad  Hollandi noored keskharidust andvates õppeasutustes ning õpilaskontingendid jaotuvad nende vahel järgnevalt:
- 55-60 protsenti õpilastest jätkab õpinguid üldharidust andvates  kutseõppeasutustes, kus läbitakse eelkutseõppe klassid ning õpitakse selgeks eriala. Selle koolitüübi  võib lõpetada nii kaheaastase kutseõppe tsükli kui ka edasi nelja aastase ametiõppega, mis annab kuni keskastme juhi teadmised ja oskused. Õppeasutus lõpetatakse 16-19 aastaselt. See on praktilise suunitlusega õpe. Hollandis on 62 kutseõppekeskust, neist mõned väga suured -  kuni 30 000 õpilasega.
- 30-35 protsenti noortest jätkab õpinguid keskhariduselt rakenduskõrgharidusele suunitletud õppeasutustes. Paari lisaeksamiga saab haridusteed jätkata esimesest etapist teise ületulekuga. Üldjuhul toimub õpetaja ning insenerikoolitus rakenduskõrghariduslikes õppeasutustes, mis annab hea erialase ning praktilise ettevalmistuse valitud erialal ning kutsekindluse sellel töötamiseks. Rakenduskõrgkool lõpetatakse üldjuhul 21.eluaastaks.
- 10 protsenti Hollandi noortest õpib klassikalistes gümnaasiumides valmistades noori ette ülikooli astumiseks. Esimesest ja teisest haridussuunast saab klassikalisse ülikooliõppesse astuda vastavate lisaeksamite sooritamisega.

TEISEKS. Tähelepanuväärne on Hollandi täiend ja ümberõppe süsteem. Töötab 19 täiendõppekeskust, kus antakse õpetust ligikaudu kolmesajal tööliserialal. Täiendõppekeskusi nimetatakse ka ametiõppe ekspertiisikeskusteks, viimasel ajal ka kompetentsikeskusteks. Nendes õppekeskustes toimub tootmisettevõtete töötajate täiend ja ümberõpe, toimub töötute koolitus, viiakse läbi ka ametikoolide õpilaste koolitust. Nende ekspertiisikeskusteks nimetamine tuleneb kutseõppe programmide ja õppematerjalide väljatöötamisest ning pidevast täiustamisest. Nendes keskustes hinnatakse võõrtööjõu kutseoskusi ning määratakse nende koolitusvajadus.

Hiljuti rajatud raskeveokite, ehituse, teedeehituse ja muu eritehnika juhtide väljaõppe ja täiendkoolituse keskus rajati endisse sõjaväelinnakusse. Ühe ehitus ja infrastruktuuri tööliserialade täiendõppekeskuse - Bouwradius Grupi  aastaeelarve on 62 miljonit eurot, mis on poolteist korda suurem, kui kogu Eesti riigi kutseõppeasutuste eelarve.

Kutseõppeasutusi rahastatakse üldjuhul konkursi alusel spetsiaalsest fondist. Analoogselt ja samas suurusjärgus Eesti Töötukassaga maksavad Hollandi töötajad ja ettevõtjad maksu vastavasse ümber ja täiendõppe Fondi. Kui töötaja või tööotsija omal initsiatiivil asub täiend või ümberõppele läheb see talle maksma kuni 3500 EUR-i. Üldjuhul see kompenseeritakse olemasoleva või tulevase tööandja poolt. Kuna koolituse teoreetiline ja praktiline tase on kõrge ning materiaalne baas väga hea ei suudeta praegu koolitusse võtta kõiki soovijaid.

Taoline kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberõppe riiklikult korraldatud süsteem tagab töötajate erialase kompetentsi tõstmise, ettevõtete turukonkurentsis püsimise ja hoiab ära suure töötute hulga tekkimise.

KOLMANDAKS. Rahvusvaheliselt on tuntud ettevõtmine nimetuse all PHILIPS EMPLOYMENT SCHEME. Selle projekti raames koolitati kümnekonna aasta jooksul elektroonikakontserni Philips initsiatiivil ja Hollandi riiklike vahendite toetusel tuhandeid töötuid ja väheaktiivseid noori tööotsijaid. Ettevõtteid, eesotsas Philipsiga, toetati koolituse läbinute, kuid tööturul nõrgema konkurentsivõimega noorte töölevõtmisel. Leiti, et nii on riiklikult otstarbekam. Vähem on vaja maksta töötu abirahasid ning väheneb riskigruppidesse sattujate arv. Antud näide kinnitab, et õigeaegse ülesande püstitamise ning jõudude ühendamise teel saab projektipõhiselt lahendada väga keerukaid ja riiklikult tähtsaid ülesandeid.

KOKKUVÕTTEKS ja VÕIMALIKEKS ETTEPANEKUTEKS:
 
1. Eestis võiks tõsiselt kaaluda eelkutseõppe sisseviimist alates üldhariduskoolide kuuendatest – seitsmendatest klassidest.
2. Suurenema peaks kutseõppe osa meie üldharidussüsteemis.
3. Kutseõppeasutuste materiaalse baasi parandamine ja õpilaskontingendi suurendamine aitaks kaasa selle õppesuuna vajaliku osakaalu  suurendamisele.
4. Kahjuks on Eestis seni välja töötamata riiklikult aktsepteeritud töötajate täiend- ja ümberõppe programm. Riikliku Tööturuameti kaudu töötute koolituseks suunatavad vahendid on Eestis kaduvväikesed. Võiks kaaluda Töötukassa suure rahalise ülejäägi suunamist töötajate täiend- ja ümberõppesse. See aitaks vähendada tööpuudust, kaas-ajastada ameti ja ümberõpet, suurendada personali konkurentivõimet ning elavdada majanduse arengut.

1-5. juuni  2005 aastal.
Haag -  Amsterdam -  Tallinn