16. juunil 2005 algusega kell 13.00 toimus Tööandjate Majas (Kiriku 6, Tallinn) diskussioon noorte ettevõtlikkuse ja põhikoolis toimuva majandusõppe teemal:

Majandusõpe põhikoolis - kui ei ole veel liiga hilja!

Peamiseks küsimuseks oli noortes juba varakult ettevõtlikkust ja ettevõtlusvaimu tekitamine ja säilitamine.

Üha enam ja üha erinevamalt poolt – nii tööandjailt-ettevõtjatelt kui noortelt endilt (nt. õpilasfirmade juhtidelt) on kuulda ettevõtlikkuse ebapopulaarsusest. Selleks, et ka 5, 10, 15 ja 20 aasta pärast oleks Eestis ettevõtlikke inimesi ettevõtlusega alustamas, oleme Tööandjate Keskliidus võtnud nõuks panustada omalt poolt koolinoortesse ettevõtlikkuse pisiku süstimisse. Viimane aeg selleks on meie meelest noorte puhul 13. aastaselt e. põhikoolis.

Pidades meeles Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise vajadust ehk siis töökohtade loomist, majanduskasvu, konkurentsivõimet – kõigeks selleks vajame ettevõtlikke inimesi. On kindlaks tehtud, et igas inimeses on olemas teatud ettevõtlusvaim, kuid kui see ei saa väliskeskkonna poolt heakskiitu ja toetust 13. eluaastaks, siis see "pisik" hakkab vaikselt hääbuma. Seega on äärmiselt oluline, et juba põhikoolis innustatakse lapsi olema ettevõtlik. Oluline on luua teismelistele positiivne kuvand ettevõtjast. Igaühest ei peagi saama firmajuht. Vajame kvalifitseeritud spetsialiste, kes võiksid selgeks õppida ameti, mis neile meeldib ning et neil oleks töökoht, kus nad saavad ennast teostada.

16. juunil 2005 toimus Tööandjate Majas, Tallinnas diskussioon noorte ettevõtlikkuse ja põhikoolis toimuva majandusõppe teemal.
Diskussiooniklubi toimus Eesti Tööandjate Keskliidu ja Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Majandushariduskeskuse vahelise sotsiaaldialoogi koostööprogrammi raames olles kaheaastase koostööprogrammi lõpuürituseks.
Vaatamata suvele, osutus diskussiooniklubi suure osavõtjaskonnaga ürituseks (35 osavõtjat). Osavõtjate seas oli karjäärinõustajad, koolide esindajaid, õppejõude, Tallinna tööhõiveameti esindajaid, ministeeriumide ametnikke, osalejaid Tallinna haridusametist, ametikoolide õppejõude, õpilasfirmade ja õpilasmaleva esindajaid, tööandjaid, personalijuhte jne.

16. juunil Tööandjate Keskliidus toimunud diskussiooniklubi päevakord:
Saksa kogemustes põhikooliõpilaste majandusõpetuses ning koolide ja ettevõtjate koostöövõimalused, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Majandushariduskeskuse juhataja dr. Ute Thomas
Eesti koolide majandusõpetuse korraldusest räägib Epp Vodja, Junior Achievement Eesti projektijuht
Millised on tööandja ootused? Heinart Puhkim, BLRT Grupp, Aleksei Hõbemägi, Eesti Masinatööstuse Liit, Silja Marken, Eesti Metsatööstuse Liit
Millised on kooliõpilaste ettekujutused ja hoiakud? Galina Jarotskaja, TGG Karjäärikeskuse metoodik
Mida oleksin tahtnud õppida juba põhikoolis? Tagasivaate tegi eduka õpilasfirma juht, praegune päris firma juht Sten Saar, Realister OÜ juhatuse liige
Õpilasmaleva tegemisi tutvustas Siiri Mikk, SA Õpilasmalev juhataja

Diskussiooni juhib Karin Liikane, Tartu Ülikoolist.

Saksamaa kogemusest põhikooliõpilaste majandusõpetuses ning koolide ja ettevõtjate koostöövõimalustest

Dr Ute Thomas, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Majandushariduskeskuse juhataja andis ülevaate Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa majandusest, märkides, et kahjuks kolmandik kutsekoolides alustanutest katkestavad oma õpingud. Paljud ülikoolilõpetanud kiirustavad aga Mecklenburg-Vorpommernist teistesse rikkamatesse liidumaadesse.
Mitmete regionaalsete tööhõiveprobleemide lahendamiseks on Dr Thomase arvates ettevõtlikkuse soosimine ning õppeasutuste ja ettevõtete vahelise koostöö soodustamine äärmiselt vajalik. Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Majandushariduskeskuse projekte finantseeritakse liidumaa fondidest.

Dr Thomas tutvustas, kuidas on korraldatud koolide ja ettevõtjate vaheline koostöö – infovahetus Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal. Sel eesmärgil on moodustatud koolide esindajatest ja majandusinimestest koosnevad töörühmad, milledes lepitakse kokku põhikoolide majandusõpetuse sisu ning vastava regiooni majanduse arengukava osas. Samuti tutvustatakse töörühmades koolide direktoritele tööstuse ja majanduse ees seisvaid peamisi probleeme.

Dr Thomas tutvustas majandushariduskeskuse projekte. Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa õpilasfirmasid finantseeritakse ESF-st. Õpilasfirmade eesmärgiks on suurendada õpilaste ettevõtlikkust juba varases eas. Majanduslikus mõttes pole õpilasfirmad eraldiseisvad juriidilised isikud, sest nad paiknevad kooli juures. Läbi õpilasfirmade hangitakse teadmisi projektijuhtimisest, marketingist, raamatupidamisest jne. Dr Thomas täheldas, et huvi õpilasfirmade loomise vastu on suur.

Selleks, et propageerida inseneri elukutset 5.-13. aastaste tüdrukute seas Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, on ellukutsutud projekt “Girls Day”. Nimetatud projekt on kaubakodade, tööturuametite, koolide, kutsenõustajate ühine ettevõtmine tagamaks inseneride järelkasv.

Projekt: “QuaMS” taotleb hariduse kvaliteedi suurendamist pannes suuremat rõhku iseseisvusele ja loovusele. Nimetatud projekti tulemusena peaks paranema 20 Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal asuva kooli haridustase.

Eesti koolide majandusõpetuse korraldusest

Epp Vodja, Junior Achievement´i Eesti projektijuht tundis muret Eesti ministeeriumide vähese huvi pärast majandushariduse kvaliteedi vastu põhikoolides.
Jääb arusaamatuks, missuguse ministeeriumi valdkonda peaks majandusõpe kuuluma? Kas peaks see kuuluma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaal- või haridusministeeriumi vastutusalasse. Epp Vodja sõnul on sotsiaalministeeriumi seisukoht siiani olnud, et põhikoolide majandusõpe ei ole nende prioriteediks, sest õpilased ei kuulu töötute riskirühma.

Epp Vodja mainis majandusõppe probleemidena kvaliteetsete õpikute nappust. Õppekirjandus ning majandusharidust andvate õpetajate (eelkõige õpilasfirmade loomise juhendamine) töö on alafinantseeritud.

Epp Vodja arvates on ettevõtlusvaimuga Euroopa Liidus tõsiseid probleeme. Ettevõtjaid sünnib vähe, seega vajavad hoiakud ja teadmised arendamist, et motiveerida inimesi riski võtmiseks ja ettevõtlusega alustamiseks.

Epp Vodja tutvustas Eesti õpilaste häid tulemusi üleeuroopalistel võistlustel. Samuti rõhutades töövarjupäevade, suvekoolide ja vastavate konverentside positiivset mõju ettevõtlusvaimu edendamisele noorte seas.

Siiri Mikk, SA Õpilasmalev juhataja juhatas sisse õpilasmaleva tegemisi tutvustava filmi. S. Mikk rääkis, et enim pakutakse suveperioodil enim õpilastele võimalust tegeleda marjakorjamisega vms. Loodetavasti motiveerib see õpilasi peale kooli naasemist enim pühenduma õppimisele, et vältida tulevikus töö leidmist vaid marjakorjajana. Malev on organisatsioon, kuhu tulevad ettevõtlikud noored. Malev pakub suurepärast võimalust suvel töötamiseks ning iseseisva elu praktiseerimiseks jne. Kahjuks ei ole aga õpilastel piisavalt võimalusi suvel töötamiseks.

Millised on tööandjate ootused?

Heinart Puhkim, BLRT Grupi personalidirektor möönis, et kutsekoolide lõpetanute tase ning ettekujutus sellest, mis ettevõtetes ees ootab annab soovida. Vajaka jääb kutsenõustamistegevusest.

Aleksei Hõbemägi, Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektori arvates on majandusõppe pakkumine 7-9 klassis äärmiselt oluline.

Aleksei Hõbemägi mainis, et suurimaks probleemiks Eestis on kutsehariduse ebapopulaarsus. Naljatledes lisas hr Hõbemägi, et noorte hoiakud ja ettekujutus reaalsest elust baseeruvad reality showdel. Noortel jääb vajaka teatud isikuomadustest nagu keskendumisvõime, kohusetunne.

Eestis õpib 30% noori haldusjuhtimist. Huvi kutseõppe vastu noortes puudub. A. Hõbemägi rääkis, et Hamburgis on välja töötatud kutsenavigaator, mille abil uuritakse noorte isikuomadusi (innovatiivus, kohusetunne) ning seejärel võrreldakse neid 180 andmebaasis oleva kutseala isikuomadustega. Kusjuures õpilaste isikuomadusi hindavad kaasõpilased. Konkreetseid isikuomadusi arvestades pakub kutsenavigaator õpilasele välja tema isikuomadustele sobiva kutse. Samuti on uuritud kutsevalikus pettunud inimeste seisukohti.

Silja Marken, Eesti Metsatööstuse Liidust jätkas rõhutades, et ta jagab eelkõnelejate muret kutsehariduse osas.

Millised on kooliõpilaste ettekujutused ja hoiakud?

Galina Jarotskaja, TGG Karjäärikeskuse metoodik arvas, et kui isegi põhikoolis majandushariduse läbinud õpilasest ei saa ettevõtjat, siis on tal kindlasti õpitust abi pere eelarve koostamisel ja oma teadmiste tööjõuturul müümisel.

Mida oleksin tahtnud õppida juba põhikoolis?
Sten Saar, Realister OÜ juhatuse liige arvas, et teooria ja praktika vahekord majandusõppes on paigast ära. Täna pakuvad koolid 100% teoreetilist majandusõpet. Sten Saare arvates peaks see vahekord olema 70% praktikat ja 30% teooriat.
Mis on praktika? S. Saar tõi paralleeli mööblikokkupanekuga, kus sa loed juhendit ja üritad juhendile tuginedes mööblit kokku panna. Just nimelt sellist teooria ja praktika vahekorda sooviks S. Saar näha ka põhikoolides pakutava majandusõpetuse puhul. Teatavat praktiseerimise võimalust pakub õpilasfirmade loomine: vastavad rollmängud, võimaluse parendada oma teadmisi marketingis, eelarve planeerimisel jne.

S. Saar rõhutas, et iga inimene on edukas vaid siis, kui ta erineb teistest.

Hr Puhkim lisas, et praktika süsteem ei vasta ka tootmisettevõtte vajadustele, vaid pigem häirib ettevõtte normaalset rütmi.

Kokkuvõte

Ettevõtja imago vajab Eestis parandamist ning oluline roll ettevõtlust puudutavate hoiakute kujundamisel on meedial.

Lahendamist vajab majandusõppe kvaliteet ja õpilasfirmade loomist juhendavate õpetajate rahastamise probleem.

Ka Eestis võiks kaaluda ESF vahendite kaasamist majandushariduse kvaliteedi parandamiseks põhikoolides.

Mitmed osalenud kiitsid Eesti Tööandjate Keskliitu põhikoolide majandusõppe teemalise diskussiooniklubi korraldamise eest ning leidsid, et analoogiline diskussioon oleks vaja uuesti korraldada sügisel kaasates majandus-ja kommunikatsiooni-, sotsiaal- ja haridusministrid.

Lõpetuseks tänas Mecklenburg-Vorpommerni Majandushariduskeskuse projektijuht Dr Henri Zimmermann Eesti Tööandjate Keskliitu 2 aastase meeldiva koostöö eest.

Kokkuvõtte tegi Eve Päärendson

Lisainfo tel. 6999302.