30.-31. mai 2005 toimus Tööandjate Maja Peetri saalis (Kiriku 6, Tallinn) 2-päevane koolitus ettevõtete spetsialistidele, sisekoolitajatele, kes oma igapäevatöö kõrvalt peavad (hakkama) tegelema ka praktikantide, õpipoiste, noorte kolleegide juhendamise ja koolitamisega:

Töökohakoolitaja koolitus

Koolituse maht: 16 tundi

Programm

1. päev: 30. mai 2005

kell 9.00-12.30
Sissejuhatus, eesmärkide püstitamine
Analüüs

13.30-17.30
Õpipoisikoolituse teoreetilised alused.

2. päev: 31. mai 2005

kell 9.00-12.30
Teooria ja praktika seosed.
Saadud teadmiste kinnistamine.

13.30-15.00
Iseseisvate/grupitööde esitlused.
Tulemuste analüüs, hindamine.
Kokkuvõte

Koolitaja: Jorma Hyttinen, Adulta OY koolitusjuht (Soome, Järvenpää)

Töö toimub soome (järeltõlge eesti keelde) ja eesti keeles.

Tegemist oli esmakordse ja ainulaadse võimalusega õppida maailma parima õpipoisisüsteemi juurutajatelt - Soome kolleegidelt. Jorma Hyttinen on Adulta OY koolitusjuht ning nad koolitusturul tegutsenud juba aastast 1972. Adultat peetakse rahvusvaheliseks täiskasvanukoolituse teerajajaks.

Hetkeolukord ja taustainfo

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on saatnud Eesti Tööandjate Keskliidule arvamuse avaldamiseks kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse, erakooliseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis seletuskirja kohaselt sätestab Eesti kutseharidussüsteemi arengukavast aastateks 2005-2008 tulenevad uuendused. Need peaksid avardama kutseõppe võimalusi ja muutma need paindlikumaks, reguleerima täpsemalt koolitustellimuse ja õppe rahastamise mehhanisme ja sätestama sotsiaalsete partnerite suurema osaluse kutseõppe korraldamises:

• Täpsustatakse praktika mõistet. Oluline täpsustus on kooli selgelt sõnastatud kohustus leida praktikakohad ning hinnata praktika tulemusi. Samuti laiendatakse põhimõtet, et praktikal viibimise ajal laienevad õpilastele tööalased õigusaktid (seni üksnes töökaitsealased õigusaktid). 
• Lisandub kaks täiesti uut õppevormi mõistet – koolipõhine ja töökohapõhine (õpipoisiõppe) õppevorm. Koolipõhine õppevorm kattub praegu toimiva nn tavaõppega, mis sisaldab päevase, õhtuse ja kaugõppe vormid. Töökohapõhine õppevorm põhineb ettevõttekesksel, töökohal õppimisel. Selle õppevormi puhul toimub vähemalt 2/3 õppekava kutseõppe mahust ettevõttes, mis peaks tagama konkreetse ettevõtte vajadustele paremini vastava erialase ettevalmistuse. 

Töökohapõhine õppevorm tuleb ja selleks on enne suvist puhkuste hooaega võimalik ennast ette valmistada, et sügisel õpipoiste vastuvõtmiseks valmis olla. Soome kogemus näitab, et oppisopimus on ennast õigustanud. Õppigem siis teiste edust ja kogemustest!

Koolituse eesmärgid:

1. Anda oskused korraldada töökohakoolitust organisatsiooni arendamiseks töökohal õppimise põhimõtetest lähtuvalt.
2. Anda oskused toimida õpipoisikoolituse süsteemis uute töötajate väljaõpetamiseks.

Kavas:

1. Töökohal õppimise põhimõtted
2. Õpipoisikoolituse süsteem
3. Rühmatööd
4. Tugisüsteemid koolituse korraldamisel
5. Uued nägemused süsteemist
6. Õppimiskeskkonnad
7. Õpipoisikoolitaja rolli tähtsus
8. Töökohal õppimise hindamine ja analüüs (erinevaid võimalusi)
9. Koolitaja pädevus

NB! Koolitusele järgneb sügisel 2-päevane õppepraktika e. "õpipoisikoolitus" Soomes - Töökohakoolitaja koolitus II.

Lisainfo: Kristi-Jette Remi, tel. 6999302, kristi@ettk.ee

Kokkuvõtlikult õpipoisikoolitusest:

Õpipoisikoolitus, mis Eesti jaoks on suhteliselt uus lähenemine kutseõppele, põhineb teiste Euroopa riikide pikaajalisel kogemusel, kus on sarnased mudelid olnud kasutusel juba kümneid aastaid ja on rakendunud väga edukalt.

Õpipoisikoolituse õppevormi Eesti kutseharidussüsteemi juurutamise peaeesmärk on mitmekesistada kutseõppesüsteemi ja anda, lisaks tänases kutseharidussüsteemis olemasolevatele õppevormidele, noortele (esialgu 16-26eluaastat) uus ja sobivam õppevorm kutse omandamiseks.

Õpipoisikoolitus on sobiv noortele, kellel on soov ja soodumus kutset omandada läbi praktilise tegevuse ettevõttes, mille juurde käib osaline teooriaõpe kutsekoolis. Sihtgruppideks on ennekõike kesk- või põhiharidusega, kuid kutseoskusteta noored. Kandidaadid, kes ei ole omandanud põhiharidust, peaksid enne õpipoisikoolitusega liitumist läbima nn kutsealase eelkoolituse.

Õppetööst 70% moodustab praktiline töötamine ettevõttes otsese juhendaja käe all, kusjuures ühe juhendaja juhendamisel õpib 2-4 õpipoissi. 30% õppekavast moodustab teoreetiliste teadmiste omandamine kutseõppeasutuses. Praktilise töö periood ettevõttes ja teooriaõpe koolis toimuvad vaheldumisi, nii et õpetatud teoreetilisi teadmisi oleks võimalik praktikas koheselt kasutada ja et need seeläbi kutsealasteks oskusteks kinnistuksid. Õppetöö kestus sõltub eriala (ettevõtte) spetsiifilistest vajadustest ja kutsealastele nõudmistele vastavast õppekavast.

Uudne lähenemine kutseõppele aitab tugevdada koolide ja ettevõtete vahelisi koostöösuhteid. Tööandjale annab õpipoisikoolitus võimaluse osaleda vahetult ettevõtte vajadusi arvestavate õppekavade väljatöötamisel, potentsiaalsete tulevaste töötajate koolitamisel ja enesele vajaliku oskustööjõu ettevalmistamisel ning seeläbi ettevõtte konkurentsivõime tugevdamisel.

Oluline aspekt õpipoisikoolituse juures on, et õpipoiss saab kogu teoreetilise õppetöö jooksul stipendiumi Haridusministeeriumilt ja ettevõttepraktika ajal ettevõtte poolt makstavat praktikatasu. Ettevõte omakorda saab Haridusministeeriumist toetust katmaks praktikajuhendaja juhendamise tõttu langevat produktiivsust. Toetus moodustab kuni 30% tema keskmisest töötasust, säilitades juhendajale tema keskmise töötasu.

Koolitamises osalev praktikaettevõte peab vastama kindlatele KOO-de poolt välja töötatud kriteeriumidele ja saama vastava akrediteeringu. Üheks oluliseks tingimuseks on kindlasti ettevõttesisene koolituspoliitika, juhendajate kvalifikatsioon ja õpetamiseks vajalikud isiksuseomadused.

Õpipoisi, kooli ja praktikaettevõtte vahel sõlmitakse kolmepoolne õppeleping, millega määratletakse ära õppe ja praktikatingimused, poolte kohustused ja vastutus jne.
Samuti sõlmib õpipoiss praktika läbiviimiseks ettevõttega tähtajalise töölepingu kuni 3 kuulise katseajaga vastavalt Eesti vabariigi tööseadusandlusele. Seega laienevad õpipoisile praktika ajal kõik seaduste alusel töövõtjale kehtivad õigused ja kohustused.
 
Õpipoisikoolituse jooksul läbib õpipoiss rea kompetentsusteste millede eduka sooritamise järel suunatakse õpipoiss kutsekvalifikatsioonieksamile. Õppekava läbinud õpipoisil peaks olema oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal selle eksami edukat sooritamist.

Allikas: SA Innove Phare programm, Phare 2002/Õpipoiss