Tööandjate Keskliidu 88. aastapäevakonverentsil 4. märtsil 2005 ütles kauaaegne tööstuse juht Meelis Virkebau: "Me ei saa panna töölist tegema 30 detaili asemel 100 samadel seadmetel ja võrreldavas ajaühikus, küll aga saame talle tagada vajaliku materjali ja tellimused. Eestis jääb tootlikkuse näitaja sageli piinlikult madalaks just töö korralduse, kvaliteedi, logistika, disaini ja marketingi nõrga arengu tõttu."

Kaks kuud hiljem, 4. mail, räägiti tootlikkuse olemusest, selle juhtimisest, mõõtmisest ja tõstmisest lähemalt teoreetikute ja praktikute pilgu läbi Eesti Tööandjate Keskliidu poolt korraldatud seminaril:

TOOTLIKKUSE JUHTIMINE

Ettekanded ja esinejad:

Tootlikkuse tervikliku juhtimise süsteem ja metoodilised põhialused
prof. Eedo Kalle, Tallinna Tehnikaülikool

Tootlikkuse taseme muutused ühes tööstusharus ja arenguprognoosid
tehn. kand. Aleksei Hõbemägi, Eesti Masinatööstuse Liit

Lokaalsed kootsöövõrgustikud tootlikkuse taseme kasvu olulise faktorina
tehn. kand. Jüri Riives, AS Eesti Talleks

Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli dotsent Eedo Kalle käsitles tootlikkust kui kompleksprobleemi, sest tema sõnul toimub tootlikkuse juhtimine ettevõtte igas tööprotsessis. Selleks aga, et tootlikkust juhtida, tuleb teda esmalt mõõta ning alles seejärel kujundada meetmed tootlikkuse tõstmiseks.

Eestis eksisteerivate tootlikkuse juhtimise puudustena tõi E. Kalle välja järgmist:
1. Puudub tootlikkuse tõstmise majanduslikult põhjendatud strateegia ja vastavad programmid.
2. Valitsusasutused ja majandusspetsialistid ei ole teadlikud nn Euroopa tootlikkuse mudelist ja tootlikkuse tervikliku juhtimise süsteemist.
3. Puudub tootlikkuse kasvu juhtimissüsteem nii riiklikul, regionaalsel, harulisel kui ka enamasti ettevõtete tasandil.
4. Erinevatel juhtimistasanditel puudub selgus tootlikkuse mõõtmisest, teguritest, nende prioriteetidest, asendatavusest ja täiendatavusest, mõju kiirusest, juhitavusest jne. Puudub tootlikkusealane infosüsteem.
5. Tootlikkusena käsitletakse sageli nii makro – kui mikrotasandil ainult tööviljakust, mis on aga kõigest üks tootlikkuse näitaja.

Enne, kui asuda tootlikkus mõõtmise, analüüsimise, planeerimise ja juhtimisega tegelema, tuleks vastata 6 küsimusele:
1. Miks vaja mõõta?
2. Mida mõõta?
3. Millal mõõta?
4. Kuidas mõõta?
5. Kus mõõta?
6. Kes/mis mõõdab?

Tootlikkus on majanduskasvu, kasumi ja konkurentsivõime põhitegur. Teoreetikud ja praktikud arutlesid tootlikkuse olemuse ja tähtsuse üle ettevõtte konkurentsivõime suurendamisel.

Lisalugemist:

06.12.2002 Äripäevas Kvaliteet või tootlikkus? Pigem mõlemad
18.04.2005 Äripäevas Tootlikkuse tõstmine eeldab terviklikku juhtimist

Lisainfo: Kristi-Jette Remi, tel. 6999302 või kristi@ettk.ee