Eesti Tööandjate Keskliit korraldas 18. aprillil 2005 Tööandjate Majas seminari:

Teenuste vaba liikumine – töötamine teistes Euroopa riikides

Lisaks Eesti ettevõtjatele jagasid nimetatud infopäeval teavet ka erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad. Kohal olid Taani, Norra, Soome Rootsi, Läti ning Saksamaa esindajad.

Seminari modereeris, kommenteeris ja võttis kokku dr.iur. Gaabriel Tavits ning ettekandega astusid üles:
Maria Koidu – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna Väliskaubanduspoliitika talituse juhataja
Egle Käärats – Sotsiaalministeerium, Tööelu arengu osakonna juhataja
Paul Elberg – Välisministeeriumi Välismajanduspoliitika osakonna 5. büroo (planeerimise ja analüüsi büroo) direktor
Margus Solnson – Eesti Vabariigi Suursaatkond Lätis, nõunik majandusküsimustes
Ardo Ojasalu – IMG Konsultant AS, juhatuse esimees
Toomas Kahur – Eesti Suursaatkond Soomes, nõunik majandusküsimustes
Eve Kyntäjä – SAK, projektijuht, SAK Infokeskuse juhataja
Karolina Ullman – Magnusson Wahlin Qvist Stanbrook Advokatbyrå Eesti Filiaal, advokaat Rein Malm – RM Consulting AB & Partners, konsultant
Mati Murd – Eesti Saatkond Taanis, majandusnõunik
Aleks Lapidus – Haglund Mööbel OÜ, nõukogu liige
Baard Hjelde – Kuninglik Norra Saatkond, esimene sekretär
Tõnu Jõesaar – Kodumajatehase AS, kvaliteedi- ja personalijuht
Rolf Jaeger – Saksa Saatkond Riias, saatkonna sotsiaalreferent
Ruth Hint – Eesti SOLVIT keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna ekspert
Tiia. E. Tammeleht – Eesti Ametiühingute Keskliit, õigussekretär

Infopäeva eesmärgiks oli anda Eesti ettevõtjatele informatsiooni EL ettevalmistatavast teenuste  vabaliikumise raamdirektiivi peamistest eemärkidest ning selle menetlemisest ja võimalikust vastuvõtmise ajast. Lisaks sellele üldisele taustale oli eesmärgiks jagada Eesti ettevõtjatele infot ning praktilisi kogemus, kuidas on teenuste vaba liikumine üksikutes liikmesriikides korraldatud, missuguste iseärasustega tuleb konkreetse liikmesriigi puhul arvestada ning kellel poole pöörduda, kui peaks olema vajalik abi saada.

Seminari alguses käsitletud teenuste vabaliikumise raamdirektiiv seab küllaltki ambitsioonikad eemärgid, mis peaks kaotama kõik sisulised takistused teenuste vabaks osutamiseks EL piires. Samas aga jätab raamdirektiiv liikmesriikidele teatud otsustusvõimalused, kui nad äärmiselt mõjuvatel põhjustel ei pea võimalikuks ühe või teise teenuse osutaja riiki lubamist.

Kuigi raamdirektiiv peaks ettevõtjatele looma soodsamad tingimused, siis erinevate liikmesriikide praktika näitas, et teenuste osutamine ei ole EL siiski realiseerunud. Erinevate liikmesriikide praktika najal toodud näited osundasid probleemidele, mida ettevõtjad lihtsalt ei tea või millega kindlasti teise liikmesriiki minekul tuleb arvestada. Peamised probleemid, mida erinevate liikmesriikide esindajad ning ka Eesti ettevõtjad esile tõid, olid järgmised: 1) maksusüsteemi keerukus. Ei ole tihti võimalik aru saada, kes peab maksma tulumaksu.  Kuigi on olemas topelt maksustamise vältimise kokkulepped, siis praktikas need tihti ei toimi; 2) tihti jääb vajaka suhtlemisest ja läbirääkimistest kohalike ametiühingutega. Tihti esitavad ametiühingud nõudmisi, mida pole mõistliku aja jooksul võimalik täita  ja mis ei ole ka kooskõlas Euroopas kehtivate põhimõtetega; 3) pole ka arusaadav, kelle käest midagi küsida saaks ja peaks.

Infopäeval käsitletud teemad näitasid selgelt, et kuigi EL tasemel püütakse luua lihtsamaid reegleid teenuste liikumisvabaduse tagamiseks ning nimetatud vabadus peaks olema garanteeritud EL esmase õigusega, on siseriiklikult siiski piisavalt palju takistavaid tegureid, mis ei võimalda  teenuste vabaliikumist realiseerida. Seejuures ei pruugi ka ettevalmistatav raamdirektiiv kõiki takistusi kõrvaldada.

Eesti Tööandjate Keskliidu juristi Renno Mägi kokkuvõte

Seminaril tutvustati EL-i teenuste vaba liikumise regulatsiooni. M. Koidu MKM-st avaldas lootust, et järgmiseks aastaks võetakse EL-is vastu teenuste siseturu direktiiv, mis sätestab sekundaarsesse õigusesse asutamislepingust ja kohtulahenditest tulenevad põhimõtted ja tagab seega teenuste liikumisvabaduse parema rakendamise.

Teenuste vaba liikumine – üks EL-i neljast põhivabadusest – peaks kehtima alates Eesti liitumisest EL-iga, kuid praktikas on mitmed ettevõtjad kogenud vastupidist. Lisaks erinevatele seadusandlikele regulatsioonidele takistavad teenuste vaba liikumist ka ametiühingud, kes kardavad sotsiaalaset dumpingut ja tööhõive vähenemist oma riigis, s.h  ametiühingu liikmeskonnas.

Seminaril anti hea ülevaade sellest, mida peab Eesti ettevõtja arvestama teenuste osutamisel Lätis, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Saksamaal. Lisaks nimetatud riikide seadusandlikule baasile anti ülevaade ka tegelikule olukorrale, mis paraku ei vasta teenuste vaba liikumist reguleerivatele õigusaktidele. Ettekannetest nähtus, et ettevõtjatel on enam probleeme põhjamaade tugevate ametiühingutega, kelle nõudmised väljuvad tihti seaduslikest raamidest. A. Lapidus, OÜ Haglund Mööbel nõukogu liige, möönis, et Taani turul tegutsemiseks nõuavad kohalikud ametiühingud m.h kollektiivlepinguga liitumist ja kõigi lähetusse saadetud töötajate ametiühingusse astumist, millega kaasnevad erinevad tasud (liikmemaks, koolitusfond jms). Vastasel korral rakendatakse teenuse osutaja või tellija suhtes blokaadi. Tegemist on nn “negatiivse ühinemisvabaduse” tõsise rikkumisega, mida taunis ka EAKL-i õigussekretär Tiia E. Tammeleht.

Kodumajatehase AS-i kvaliteedi- ja personalijuht T. Jõesaare sõnul on nad tegutsenud juba aastaid Norra turul ja probleeme on tekkinud eelkõige kohaliku maksuametiga, kelle arvates peaks Eestist Norrasse välislähetusse saadetud töötajate töötasudelt maksma makse Norras, hoolimata sellest, et töötajatel pole Norras residentsust tekkinud.

Kuna teenuste vabal liikumise temaatika on vahetult  seotud mitme muu valdkonnaga, nt maksuõigus, pidasid mitmed seminaril osalejad vajalikuks ka jätkuseminari korraldamist.