Kokkuvõte tööõiguse õppereisist Saksamaale

03.04.2005

Mecklenburg-Vorpommerni Majandushariduskeskuse ja Eesti Tööandjate Keskliidu sotsiaaldialoogi projekti raames toimus 3.04-8.04.2005 õppeseminar Euroopa Liidu tööõiguse teemadel Saksamaal - Hasenwinkel, Rostock, Schwerin, Hamburg, Berliin.

Õppeseminaril osales kokku 10 inimest kolmest Balti riigist (7 Leedust, 2 Eestist ja 1 Lätist) ning seminari peamine eesmärk oli tutvustada Saksamaa tööinstitutsioonide struktuure, tööõigust ning sellega seonduvaid probleeme EL direktiivide implementeerimisel. Eestist käisid õppereisil Herdis Ojasu - Personalipunkt Extra tegevdirektor/juhatuse liige ja Kristi Vinkel - Tallinna Sadama jurist.

Kokkuvõte ja muljed Herdis Ojasu vahendusel

Programm oli väga tihe ja kohati sisuliselt kattuv, kuid palju huvitavat pakkus ta kindlasti tööõiguse ja tööhõive alal töötavatele spetsialistidele.

Erinevaid ettekandeid viie päeva jooksul oli kokku kaheksa, lisaks Töökohtu külastus, istungite jälgimine, lobby-töö jpm, seega peatun vaid mõnel olulisimal ja huvitavaimal teemal.

Esimene, väga praktiline ettekanne oli sissejuhatus Saksa äriõigusesse, mille viis läbi Dr Philipp von Dietze. Ettekandes tõi ta välja olulisimad erinevused võrreldes Euroopa Liidu äriõigusega. Probleemidest tõsteti esile õiguste valiku printsiipi, mis on enim küsimusi tekitanud Saksa äriõiguse juristide seas ja suurimaks neist peeti õiguste valikut infotehnoloogia kuritegude vallas. Juhtumid, kus IT kuritegu on sisuliselt läbiviidud ühes riigis, arvuti ja selle omanik on aga teises riigis on jäetud lausa riiulisse ootele, et saada ühtset selgust millise riigi õigusi ja seadusi rakendada.
Eraldi mainimisväärseks pidas lektor eksklusiivlepingute sõlmimise teemat EL äriõiguse valguses, sest siseriiklikult tihti kasutatavad eksklusiivlepingud on EL enamasti õigustühised ja seda siis just konkurentsiseaduse läbi.

Tööseadus on märksa ettevõtja sõbralikum, st paindlikum, kui on seda hetkel Eestis kehtiv TLS ja ka meie uus TLS eelnõu. Peamised erinevused siis tööajaarvestuse ja  töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegade osas. Positiivse võimalusena mõlemale poolele on kohtuliku kokkuleppe võimaldamine enne töökohtu istungite algust ning ka erinevate kohtuetappide vahel. Erinev tavatööseadusest on tööajanormide ja puhkuseseaduste regulatsioon ehitusettevõtetele- ja töötajatele ning siin on siis arvestatud tegevusala eripärana hooajalisust.

Mecklenburg-Vorpommerni Schwerini ametiühingute esindaja sõnavõtt oli paljuski meile tuttavatel teemadel: töötajate väljaränd Ida-Saksamaalt läände, sellest tulenev suur tööpuudus, mis läheneb juba 35%. Eriti suur on tööpuudus just noorte ja vanemate inimeste seas.
Ametiühingute põhitegevus Ida-Saksamaal on hetkel peamiselt tööpuuduse vastu võitlemine, erinevate ettevõtjatele suunatud programmide läbiviimine, a la meie kutseharidussüsteemist tuttav “õpipoisi programm” ja samuti ühiskonnale probleemi teadvustamine erinevate avalike ürituste läbi nagu näiteks suur, avalik demonstratsioon “Job Parade” Schwerinis, kus osaleb tavaliselt ca 40 000 noort ja mis toimub juba viiendat aastat.
Samuti kritiseeris ametiühingute esindaja tugevalt riiklikke instantse ja Tööministeeriumi, sest näiteks ainuüksi nende tööbüroodes on ühe nõustaja kohta ca 2000 töötut ja olukord seega suhteliselt lootusetu ja riiklik tugi nõrk.

07. aprill oli meil võimalus osaleda Nordmetalli poolt korraldatud diskrimineerimisvastase seaduse tutvustamise seminaril. Seadus on neil vastu võetud aastal 2002, kuid erinevaid probleeme ja küsitavusi tekitab see siiani. Eraldi tõsteti seminaril üles, meile samuti juba tuttavad teemad nagu töökuulutuste avaldamises sageli peituvad diskrimineerivad nõuded, siis nn “positiivse diskrimineerimise oht” ja tööandja vastustus kolmanda poole diskrimineeriva käitumise korral, ettevõtte töötaja suhtes.
Eraldi teemana tõstatati vastuolu kehtiva töölepinguseaduse täitmise osas diskrimineerimisvastase seaduse valguses, kuna Saksamaal kehtivad erinevad tähtajad töölepingu ülesütlemise korral vanuste lõikes, nt alla 25 aastastele noortele on see lühem kui vanematele töötajatele.

Huvitavad olid erinevad kohtuistungid Rostocki Töökohtus.
Töökohtute süsteem Saksamaal on erinev paljudest teistest riikidest ja väga pikk ning aeganõudev protsess. Kohtuetappe on kolm, mille läbimine võib võtta aastaid ja seadusejärgselt tuleb tööandjal kaotuse korral maksta töötajale kogu töölt puudutud perioodi eest keskmist palka ja see siis ka põhjuseks, miks kohtunikud propageerivad kohtulikku kokkulepet kogu protsessi vältel. Kokkuleppe korral tuleks üldjuhul maksta töötajale vaid 6 kuu palga ulatuses kompensatsiooni, millele lisanduvad muud vaidlusobjektiks olevad nõuded, kuid kindlasti on see siis vähem kui kohtuprotsessi keskmisi kestvusi arvestades makstav keskmine hüvitis. Kohtuotsust ei tea kumbki pool enne lõppu ette ja väidetavalt ligi pooled töövaidlustest lahendatakse kokkuleppe teel, peale esimese astme töökohust, teise poole edasikaebe korral.

Hr Bernd Riemann Schwerini Kaubandus-Tööstuskojast pani meile, eestlastele, südamele, et Ida-Saksamaa suurim mure konkurentsivõimeliste palkade kõrval on töötajate madal produktiivsus ja oht majanduslangusele seeläbi kõige reaalsem ning hoiatas korduvalt, et produktiivsus PEAB kasvama kiiremini kui palgad.
Kindlasti ei üllata see sõnum enam meie tööandjaid ja kokkuvõtteks peab tõdema, et maailm ei tundugi nii suur, kui probleemid ja mured on ühised, tuttavad ja samas üheskoos lahendatavad.