Euroopa Töönõukogude konverents

27-28. oktoobril 2004 toimus Brüsselis UNICE sotsiaaldialoogi töörühma liikmetele mõeldud jätkukonverents Euroopa Töönõukogudest, kus Eesti tööandjate poolt osaleb BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim.

Euroopa Komisjoni otsusega loodi 1994 aastal Euroopa töökomisjonide institutsioon/ European Works Council-EWC/. Selle eesmärgiks on sotsiaaldialoogi arendamine töötajate ja tööandjate vahel, töötajate parem informeerimine ja nendega konsulteerimine. Kui seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel oli töörahu Euroopa majanduses küllaltki häiritud siis viimasel kümnendil on olukord stabiilsem. Käivitunud sotsiaaldialoog on sellele kaasa aidanud.

EWC-de loomise kohustus on Euroopa suurettevõtetel. Väiksemates ettevõtetes peab olema välja töötatud personali teavitamise ja nendega konsulteerimise süsteem.

Euroopa tasandil koordineeritakse  EWC tööd nõupidamistel, kus osalevad tööandjate ja töövõtjate liitude, ühingute ja assotsiatsioonide esindajad. Nõupidamiste töö tulemusena töötatakse välja soovitused töö edasiarendamiseks.

KOKKUVÕTE

EUROOPA TÖÖNÕUKOGU KOOSOLEKULT

Heinart Puhkim, BLRT Grupp AS personalidirektor

27-28 oktoobril ka. osalesin Euroopa Töönõukogu /EUROPEAN WORK COUNCIL/EWC/ töökoosolekul.

Töökoosolekul osalesid 120 Euroopa Liidu 25 liikmesmaa  tööandjate ja töövõtjate liitude, organisatsioonide ja konföderatsioonide esindajat.

Koosoleku esimeses osas kuulati ära ja arutati läbi nelja Euroopa suurettevõtte presentatsioon EWC tööst. Presentatsiooni viisid läbi ettevõtete kaks juhivtöötajat/spetsialisti, üks administratsiooni teine töötajate esindaja. Põhiküsimusteks oli: kuidas on ettevõtetes korraldatud sotsiaaldialoog tööandjate ja töövõtjate  vahel mõlemale osapoolele tähtsates küsimuses : töötingimused, firmakultuur, tööohutus, koolitus ja kvalifikatsiooni tõstmise süsteem, intellektuaalse omandi kaitse, firma arengustrateegia, konkurentsivõime,  informeerimise ja konsulteerimise vormid ja meetodid  jne.  Kuidas alustati EWC tööd, mis aletes 1994 aastast peavad  olema Euroopa ettevõttes kus on üle 1000 töötaja asukohaga mitmes riigis.

UNILEVER on 240 000 töötajaga toidukaupade, kodukeemia ja laiatarbekaupade tootja-müüja  kontsern, mis omab tütarettevõtteid üle maailma.  Unileveri realiseeritavad kaubamärgid on: KNORR, LIPTON ( ICE TEA), DOVE, HELLMANN, RAMA, OMO, LUX, REXONA jne. üle 400 kaubamärgi. Firma sotsiaalse dialoogi aluseks on kaks postulaati :
- Informeerimise ja konsultatsiooni alus on lokaalne sotsiaalne dialoog ning siis vertikaalse informatsiooni garanteerimine.
- Sotsiaalse dialoogi tagab firmasisene usaldus ning klientide usaldus firma suhtes.

Ettevõtte EWC-sse kuulub 35 liiget 23 maalt. Alustati 14 erineva töökeelega. Praegu tõlked 2-3 erinevasse keelde. Läbi on arutatud ning seisukohad võetud paljude sotsiaalvaldkonda puudutavate küsimuste suhtes.  Keeruline euroopalik kantseliit – sotsiaaldialoog tööandjate ja töövõtjate vahel  /informeerimine ja konsulteerimine – on kokku võetud üle maailma arusaadavasse mõistesse      “ IT TAKES TWO TO TANGO “, mis eesti keelde tõlgituna võiks kõlada “ tango tantsimiseks on vaja partnerit “ .  Ehk nagu väljendus kontserni juhtkonna vanemnõunik EWC alal härra Joba van den Berg -Jansen : hea tango vajab õppimist kuid väärib pingutust !

HENKEL on 1913 aastal loodud firma. Praegu 50 000 töötajat 125 maailma erinevas riigis. Põhiline on tööstuslik  pesumajandus ja selle sektori keemiatooted nagu Persil, Loctite. Samuti autokeemia,  muu puhastuskeemia ja tehnoloogia  ning teenused. EWC töös paistis silma hea metodoloogiline lähenemine küsimuste püstitamisse ja arutelu tulemuslikkusesse, mis oli kokku võetud mõistesse:  EWC töö kvaliteet. Ehk täpsemalt mis küsimusi peavad tähtsaks ühelt poolt tööandjad, teiselt poolt töövõtjad. Kuidas ja mida on asutud lahendama. Tähtsaks peetakse euroopaliku töökultuuri rakendamist üle maailma : vastutus, kvaliteet, üksteisest ja klientidest lugupidamine, firmakultuurist lugupidamine ja selle edasiarendamine.  Eestis on Henkelil 135 töötajat kuid see ei võimalda saata oma esindajat firma EWC-sse. Poolas on Henkelil 1200 töötajat kust kaks esindajat on ühtlasi  selle regiooni , ka Eesti esindajad.

Samas võiksid Eestis asuvate Euroopa suurettevõtete tüterettevõtete esindajad huvi tunda, kes esindab nende huve vastavate firmade EWC-des! Poola ettevõtete esindajad, nii töövõtjad kui tööandjad, on selles küsimuses väga aktiivsed – Solidaarsus isegi jõuliselt aktiivne!
GKN on Euroopa juhtivaid insenerilahenduste ja tehnoloogia  väljatöötajaid liikurmehhanismide ja tööstustehnoloogia alal. Kuna tegemist on börsiettevõtte ja  väga kõrge intellektuaalse omani kaitse riskiga on see ka üheks EWC töö korraldamise spetsiifiliseks küsimuseks. Milline informatsioon, kuidas ja millal avalikustatakse. Mis küsimusi üldse tõstatada!  Milline on EWC liikmete vastutus informatsiooniga ümberkäimisel. Kas ainult isikliku töölepingu või ka EWC liikme spetsiaalse vastutuse alusel. Inglismaa ja Saksamaa ametiühingute esindajad ründasid küllaltki teravalt GKNi juhtkonda – ilmselt seetõttu, et ei oma selles ettevõttes erilist kõlapinda.

GKN EWC aastaeelarve on ligikaudu 200 000 EUR –i. Firma administratsioon on tõstatanud küsimuse, et vaja oleks töö tulemuslikkust. Et EWC koosolekud maailma eri paigus ei muutuks  “ tööstusturismiks “.

EDS/ Electronik Data Systems Corporation/ on firma esindajate sõnul infotehnoloogia alal Euroopa IBM. EDS-is on 53 riigis 120 000 töötajat.  Selle ettevõtte EWC töö on välja töötatud väga kõrgel intellektuaalsel ja IT tasemel. Firmas on vastav töögrupp EWC strateegia väljatöötamiseks ja praktiliseks realiseerimiseks. Nii esitlusest kui Euroopa Töönõukogu töö korraldusest selles firmas jäi mulje, et tegemist on Euroopa antud valdkonna tipptegijatega, kes on suutnud EWC filosoofiast ja praktilisest korralduset võtta maksimumi.

Slovakkia ametiühingute esindaja kritiseeris Euroopa suurkontsernide esindajaid, kes filiaalide asutamisega ei arvesta paikkonna sotsiaalprobleemidega. Kui eurogirektiivides räägitakse vanemaealiste inimeste tööhõive suurendamisest siis üle viiekümneaastaseid töötajaid kontsernide uute liikmesriikides tööle ei võeta. Need koondatakse esmajärjekorras. Tema järeldus oli: mõned Euroopa suurettevõtted on silmakirjalikud.

Toimus samuti EUROOPA SOTSIAALDIALOOGI KOMITEE istung kuhu kuuluvad ainult Euroopa tööandjate liitude ja organisatsioonide esindajad kõigist 25 liikmesmaast. Arutati ettevõtete EWC presentatsioonide tulemuslikkust ja ühisistungeid koos ametiühingutega. Leiti, et esialgu on teadlikult  vaateväljast kõrvale jäänud väiksemad ettevõted, kus ei ole kohustust moodustada EWC vaid peab olema välja töötatud personali kaasamise, nende informeerimise ja ja töötajatega konsulteerimise süsteem. Leiti, et ametiühingute osa euroopaliku töökultuuri ja  sotsiaaldialoogi edasiarendamisel on jäänud oodatust väiksemaks. Hakatakse välja töötama ettepanekuid Euroopa Komisjonile sotsiaaldialoogi edasiarendamiseks.

Oma esinemises komitee istungil tegin ettepaneku siduda sotsiaaldialoogi ideoloogiat Lissaboni protsessi seisukohtadega. Konkretiseerida sotsiaalpartnerite, nii töövõtjate kui tööandjate võimalusi Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamiseks. Ettepanek kanti protokolli.

Eestis seisab vastava sotsiaaldialoogi elluviimine ees. Seadusandlikult on see põhjalikult ette valmistatud : TÖÖTAJATE KAASAMISE SEADUSES, mis on üleval aadressil :
Eoigus.just.ee

Brüssel-Tallinn, 27-29 oktoobril, 2004 aastal.