14.-15. oktoobril 2004.a  korraldas Eesti Tööinspektsioon koos Põhjamaade Ministrite Nõukoguga  Balti-  ja Põhjamaade ühiskonverentsi

"Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise tulemuslik ennetussüsteem

lähtudes Euroopa Komisjoni strateegiast aastateks 2002-2006"

Konverentsi eesmärk oli edendada tööheaolu ja kaasata tööturu erinevaid osapooli – valitsusasutusi ja sotsiaalpartnereid – sellesse protsessi. Konverentsil osales ca 100 inimest, peamiselt valitsuse esindajad,  poliitikud, samuti tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide esindajad,  tööinspektorid ning töökeskkonnaeksperdid Eestist, Lätist, Leedust ja Põhjamaadest. Tööohutus ja töötervishoid on määratletud Euroopa Komisjoni poolt indikaatoritena kui olulised elemendid töökvaliteedi ja tootlikkuse  tagamisel EL-is.

Konkurentsivõimet silmas pidades peame tunnistama, et:
- tendents allhanke suunas on selge  ning avalikkuse huvi ohutuse, tervisega seotud küsimuste suhtes on  kasvav
- ka tervislik ja ohutu töökeskkond firmas on allhankijate valiku üheks kriteeriumiks
- hea töökeskkond lisab firma kvaliteedimainele plusspunkte, mõjutab positiivselt tootlikkust ja konkurentsivõimet.

Põhjamaade tööinspektsioonide peadirektorite initsiatiivil alustati 2002  pilootprojektiga "European Strategy on Health and Safety at the Workplace Score Board",  et jälgida ja võrrelda tööohutuse ja töötervishoiualast tegevust Põhjamaades.
Konverentsil tutvustati 5 riiki hõlmavat raportit
Score Board 2003,
kus on fookuses 8 strateegilist eesmärki:
1. statistika harmoniseerimine
2. mõõdetavate eesmärkide püstitamine
3. tööõnnetuste vähendamine
4. luu-lihaskonna haiguste vähendamine
5. tööstressi probleemid
6. kemikaaliriski vähendamine
7. tootlikkus ja ökonoomsus
8. ennetustegevus

EL töökeskkonnapoliitika seab esiplaanile ennetusmeetmed, sellest tulenevalt oli konverentsil oli kolm peateemat
1. Informatsiooni- ja kontrollikampaaniate korraldamine töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas e. ennetustegevus
Läti Tööinspektsioon andis ülevaate 2002-2004.a läbiviidud infokampaaniatest ja kontrollimeetoditest. ning analüüsis ka töökeskkonnaalast tegevust Läti ettevõtetes.
Kolme aasta kogemus:
· tööandjad saavad kampaania ajal kätte esmavajaliku informatsiooni
· tööandjad on teabest väga huvitatud
· võimalus teavitada üldsust töökeskkonnaga seonduvast
· võimalik anda üksikasjalikumat töökeskkonnaalast teavet majandusharude lõikes
· ühiskond saab rohkem teavet Tööinspektsiooni rollist
· tööinspektoril on võimalik alustada dialoogi paljude tööandjatega ( eriti väikestes, lühikest aega tegutsenud ettevõtetes)

Põhjamaade info edestamise kogemusi tuvustas Rootsi Töökeskknnaameti peadirektori asetäitja B.Remeaus. Kas teave jõuab kohale?
Millisel teel soovivad ettevõtted teavet saada?
posti teel 65%
e-postiga 20%
telefoni teel 4%

Töökeskkonnaamet saatis tööandjatele teabematerjali, ning kuu möödudes pöörduti adressaatide poole küsimustega
1. kas teile meenub, et saite infomaterjali?         
65%  - ja                             
35%  - ei
2. mida te selle materjaliga tegite?     
35% -  pole veel vaadanud               
35% -  lehitsesin läbi                
10% -  saatsin prügikasti          
16% -  lugesin kõik läbi            
3,5% - ei mäleta
3. kas ettevõttes kasutati teavet mõnes tegevuses 
48% -  ja                            
44% -  ei                              
8%   -  ei tea                                       
2.  Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus kui võimalus töökeskkonna parandamiseks
Konverentsil arutati selle kindlustuse põhimõtteid, maksumäärasid ja juhtimist. K.Häkkinen tutvustas tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustust kui efektiivset ennetussüsteemi Soomes. Ernevalt paljudest Euroopa riikidest hüvitatakse Soomes kõik tööõnnetuste ja kutsehaiguste juhtumid. Põhjamaade eksperdid rõhutasid vajadust eraldada kogutud rahast teatud summad ka ennetustööle, mis peab võitma ikka olulisema koha töökeskkonna ohutustamisel. Leedu Tööinspektsioon tutvustas Leedus 2000.a. sisse viidud tööõnnetuste, tööteel õnnetuste ja kutsehaiguste sots.kindlustussüsteemi. Seni on tööandja kandnud sots.kindl.fondi 0,3 % töötajate palgafondist. Alates 2005.a. viiakse tööandjate motiveerimiseks sisse ka kindl.maksete tariifide diferentseerimise süsteem, mis arvestab majandusharu ohtlikkust ning riske, traumatismi näitajaid ka ettevõttes. Tariifide määramisel arvestatakse majandusharu 3 viimase aasta tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu 1000 kindlustatu kohta, tariifid määratakse igaks aastaks eraldi ning  diferentseeritakse ka ettevõtete lõikes.
3. Majandusliku tasuvuse analüüsi roll tööõnnetuste ennetamisel ja töökeskkonna parandamisel
Kas tööandjal puudub motivatsioon tegeleda ohutu töökeskkonnaga?
Kulude-tulude analüüsi (CBA)pikaajalisi kogemusi Soomes tutvustas L.M.Bjurström, kokkuvõtteks :
· teave tööohutuse ja -tervishoiu majanduslikust tähtsusest tootlikusele peab pidevalt suurenema
· hoiakud on olulisemad kui täpsed kalkulatsioonid
· peaeesmärk - heaolu tööl
· kasumlikkuse valem - tee õigeid asju õigel moel, integreeri tööohutus tootmisesse.
· vajalikud mõõdikud - tootmiskulud
· ka tööohutuse puhul on tegemist  sisendiga,väljundiga, valikutega
Näiteid ettevõtte kahjudest:
- tööõnnetus 100 – 200 000Є (keskm 5000 Є)
- töölt puudumine 100-400 Є/ päevas
- töövõimetuspension 100 000 Є/ juhtum
- käive 40 000 Є/juhtum
Eesti kogemusi tööõnnetuste majanduslike kulude määramise mudeli väljatöötamisel 2003.a. tutvustas Tööinspektsiooni peadirektor P.Siitan. Meil võeti kasutusele Taani baasmudel, on täpsustatud Eesti mudeli komponente riiklikul ja ühiskondlikul tasandil ning kasutatavaid andmebaase. Ettevõttes toimunud tööõnnetuste kulude arvestamise tabel on üleval Eesti Tööinspektsiooni koduleheküljel www.ti.ee.
2002.a. statistika baasil tehtud analüüsi kokkuvõte näitas, et ühe aasta tööõnnetused lähevad Eesti riigile maksma ca 50 milj krooni, ehk 0,14 % riigieelarvest. Ühiskonnale maksavad aasta tööõnnetused ca 540 milj kr (0,5%SKP-st), seda eelkõige töötajate haigestumise tõttu ühiskonnal saamata jäänud toodangu näol.
Eesti mudelil on plusse ja miinuseid, kuid on võimalik tuua välja võrreldavad kulutused ettevõtte, riigi ja ühiskonna tasandil. Tööinspektsiooni hinnangul on viga +/- 20%. Mudeli kasutamise kohta ettevõtetes pole andmeid kogutud.

Muud huvipakkuvat:
01.01.2004 on jõustus Leedus määrus, millega kehtestati ettevõtte tööohutuse ja töötervishoiu passi tüüpvorm ning selle täitmise kord. See kindlustab ühtse töökeskkonna riskide hindamise korra.

Kokkuvõtteks
EL tegevus tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas toetub raamdirek-tiivile 1989.aastast ning 17 direktiivile, mis sätestavad Euroopa tööturul kehtivad min.nõuded.
Viimase aastakümne jooksul on EL pööranud tähelepanu eelkõige  vajaliku seadusandliku baasi loomisele.
Nüüd astub EL järgmisesse etappi, kus fookuses on EL seadusandluse järgimine ja muud ennetavad tegevused, et vähendada tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu EL-is.
Tööjõu vaba liikumise tingimustes peavad liikmesriigid olema ka tööohutuse- ja töötervishoiu seisukohalt võrreldavad.

Helin Ellam

Konverentsi eesmärk oli edendada tööheaolu ja kaasata tööturu erinevaid osapooli – valitsusasutusi ja sotsiaalpartnereid – sellesse protsessi. Konverentsile olid kutsutud ligi 100 inimest, peamiselt valitsuse esindajad,  poliitikud, samuti tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide esindajad,  tööinspektorid ning eksperdid Põhjamaadest. Konverents andis võimaluse arutada ja vahetada kogemusi selle üle, kuidas rakendada Eestis, Lätis ja Leedus Euroopa Liidu direktiive ja kasutada Põhjamaade kogemusi töökeskkonna ning konkreetselt tööohutuse edendamisel.

Neljapäev, 14. oktoober 2004
9.00-9.30 Registreerimine ja tervituskohv
9.30-10.00 Avamine
10.00-10.45 "Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise tulemuslik ennetussüsteem lähtudes Euroopa Komisjoni strateegiast aastateks 2002-2006" – Jesper Olsen, Taani Töökeskkonnaamet
10.45-11.15 Läti Tööinspektsiooni ettekanne: Informatsiooni ja kontrollikampaaniad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas
11.15-11.45 Kohvipaus
11.45-12.05 Põhjamaade kogemus – Bertil Remaeus, Rootsi Töökeskkonna Ameti peadirektori asetäitja
12.05-12.40 Läti tööandjate/töötajate esindajate ettekanded ja arutelu
12.40-14.00 Lõuna
14.00-14.30 Leedu Tööinspektsiooni ettekanne: Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus kui võimalus töökeskkonna parandamiseks
14.30-14.50 Põhjamaade kogemus – Kari Häkkinen, Soome
14.50-15.20 Leedu tööandjate/töötajate esindajate ettekanded ja arutelu
15.20-15.40 Kohvipaus
15.40-16.10 Eesti Tööinspektsiooni ettekanne: Majandusliku tasuvuse analüüsi roll tööõnnetuste ennetamisel ja töökeskkonna parandamisel – Priit Siitan, Tööinspektsiooni peadirektor
16.10-16.30 Põhjamaade kogemus – Lars Mikal Bjurström, Soome
16.30-17.00 Eesti tööandjate/töötajate esindajate ettekanded ja arutelu

20.00 Pidulik õhtusöök Mustpeade Majas

Reede, 15. oktoober 2004
9.00-11.00 Töögrupid:
1. Informatsiooni ja kontrollikampaaniad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas - Vemund Digernes, ekspert Norra Tööandjate organisatsioonist;
2. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus kui võimalus töökeskoona parandamiseks - Karsten Bøyesen Andersen, ekspert Taani Töötajate organisatsioonist;
3. Majandusliku tasuvuse analüüsi roll tööõnnetuste ennetamisel ja töökeskkonna parandamisel – Björn Erikson, ekspert Norra Töötajate organisatsioonist
11.00-11.30 Kohvipaus
11.30-13.00 Ettekanded töögruppide tööst
13.00-14.00 Lõuna
14.00-15.00 Arutelu
15.00-16.00 Lõppjäreldused – Nils-Petter Wedege, Norra Töökeskkonnaameti peadirektori asetäitja, IALI asepresident

Konverentsil osalesid  tööandjate esindajatena Helin Ellam Normast, Henry Seemel Falck Eestist, Ivo Einmaa Eesti Raudteest ja keskliidust Tarmo Kriis.

Lisainfo: Kristi-Jette Remi, tel. 6999302, kristi@ettk.ee.