Allakirjutanul oli võimalus Eesti Tööandjate Keskliidu vahendusel osaleda 13.-15. septembril Saksamaal Bonnis toimunud Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parendamise Fondi (Dublini Fondi) koolitusel

“Age and Work: Connecting the Generations”

Koolitus oli kaheosaline, esimene pool juunis Dublinis ja teine osa septembri keskpaigas Bonnis. Osalejate valik lähtus põhimõttest, et esindatud oleks nii senised Euroopa Liidu liikmesmaad kui ka käesoleval aastal värskelt liitunud riigid. Nii olid selle koolitusele kutsutud Belgia, Prantsusmaa, Soome, Iirimaa, Inglismaa ja Holland ning Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Malta. Igast riiki esindas 3 inimest, vastavalt siis riigistruktuuri, ametiühingute ja tööandjate poolt.

Seminari üldeesmärk oli tutvustada vanemale generatsioonile suunatud sotsiaal- ja tööpoliitikate praktikat arenenud liikmesmaades. Kogu Euroopa seisab silmitsi pingelise demograafilise situatsiooniga. Asjaolu, et nn beebibuumi põlvkond, pärast II maailmasõda 50-ndatel sündinud inimesed on jõudmas pensioniikka, seab ühiskonna ette rea kohustusi. Antud põlvkonna tööjõuturult väljumist soodustavad paljud nn eelpensionid ja laiapõhised kokkulepped (kollektiivlepingud, valdkonniti kehtestatud eritingimused jne). Üha pikeneva keskmise eluea prognoosi juures tuleb neid ülal pidada. Samas on sündimuse pidev vähenemine kahjustamas tööjõuressursi jätkusuutlikkust ja juurdekasvu. Töökäsi ei jätku juba praegu, rääkimata siis lähitulevikus kõigile “beebipensionäridele” soovitud sissetuleku kindlustamisest
 
Hästi koostatud loenguprogramm andis ülevaate nii Euroopa demograafilisest situatsioonist kui vahendas konkreetseid näiteid erinevatest maadest ja ettevõtetest.
Pärast esimest osa sai iga “rahvusmeeskond” koduülesande ning küsimustiku alusel valmistas ette vastava riigi olukorda tutvustava ettekande. Soome ja Saksamaa poolt, kus vastava temaatikaga on tegeldud kauem ja tulemused selgemini näha, esitati põhjalikum tutvustus aastaid juurutatud programmidest.

Peamiselt keskendus seminar kahele keerulisele ülesandele - kuidas muuta inimeste hoiakuid aktiivselt tööturule pikema jäämise või sinna tagasituleku osas ning, - kui nad on sellega nõustunud, - kuidas organiseerida tööd ja kohandada tingimusi vastavalt vanuselistele iseärasustele. Paljud esinejad väljendasid arvamust, et gruppidesse jagamine ja “vanade – noorte” vastandamine ei tohi olla pealesurutud. Lahendusi eakamale tööjõule ei saa vaadata lahus teistest tööturu meetmetest ja allakirjutanu jagab seda veendumust.

Valmis lahendusi seminaril ei pakutud ja vaevalt oleks see võimalikki. Erinevates riikides on ju erinevad traditsioonid (näiteks meeste ja naiste tööhõive osas), erinev seadusandlus (näiteks pensioniea määratlus), töötuse spetsiifika ja palju muud. Küll oli koolitus väga vajalik mõistmaks demograafilist olukorda tööturul ja seda, et oma muredega ei ole ükski liikmesriik üksi. Euroopa on vananev ühiskond ja seda tõsiasja ei ole võimalik eirata. Erineva taseme ja tempoga on riigid asunud neid probleeme lahendama ja meil on üksteiselt palju õppida.

Eestis on juba aastaid kestud ühiskondlik diskussioon sündimuse teemadel eelkõige rahvusluse seisukohast. Vähem on seda käsitletud majanduslikust aspektist - kes asub tööle meie ettevõtetes 15-20 aasta pärast? Rahvastikupüramiidile pilgu heitnud tööandja jääb mõttesse... Aga juba praegu on igal vähegi mahukama inimressursiga ettevõttel probleeme tööjõuga, samas eksisteerib 9-10% tööpuudus ja ümberõppesüsteemid on olnud alafinantseeritud ja vähe motiveerivad. Käesoleval ajal käivituvad eurorahadele tuginevad suurprojektid muudavad ehk veidi olukorda, aga eakamad inimesed, Eesti tingimustes igati potentsiaalne tööjõud, vajab lisaks erialasele õppele kindlasti ka täiendavat tugisüsteemi. Paljud tööjõu kvaliteeti mõõtvad kriteeriumid on rahvusvaheliste ekspertide kinnitusel vanemas eas tõusutrendil, näiteks kogemused, pühendumus, süvenemisvõime, lojaalsus, enesekontroll. Nii mõnedki aga vajavad järeleaitamist, sealhulgas kiirus ja muutustega kohanemise võime. Huvitav oleks teada, kas keegi Eesti ettevõtjatest on seda asjaolu oma värbamis- või personali arendamisplaanides juba arvesse võtnud? Falck Eesti näiteks on juba aasta-paar julgustanud värbamisreklaamides tööle tulema “erinevas vanuses mehi ja naisi”, kuna osaliselt valitseb ikka veel arusaam turvateenusest kui noorte ja muskliliste meeste maailmast. Tegelikkus on teistsugune, - meilt oodatakse kvaliteeti, mis sisaldab teadmisi, elukogemust, taktitundelist suhtlusoskust ja seaduslikkust. Nendel omadustel ei ole mingit vanuselist ega soolist piirangut.
Kokkuvõtteks oli seminar äärmiselt aktuaalne ja kahtlemata seisavad Eesti ettevõtjad juba praegu ja üha enam tulevikus silmitsi tööjõuturu piiratud valikutega. Selleks saab valmistuda juba täna ja otsida oma valdkonnas vastuvõetavaid lahendusi. Materjal koolituselt on väga mahukas ja õpetlik, seminari üldtutvustuse ja elektroonilsed ettekanded leiavad huvilised Eurofondi seminaridesarja veebiaadressilt http://www.eurofound.eu.int/seminarseries/2004.htm.

Sügavama huvi korral on allakirjutanu lahkelt nõus oma kogemust jagama ettekande või sisekoolituse vormis.

Eela Velström
Falck Eesti personalidirektor
eela@falck.ee
6511 785