Väliskonverents: sotsiaaldialoog & Euroopa töönõukogud I

Euroopa Töönõukogude konverents

23-24. septembril 2004 toimus Brüsselis UNICE sotsiaaldialoogi töörühma liikmetele mõeldud konverents Euroopa Töönõukogudest, kus Eesti tööandjate poolt osales BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim

Euroopa Komisjoni otsusega loodi 1994 aastal Euroopa töökomisjonide institutsioon/ European Works Council-EWC/. Selle eesmärgiks on sotsiaaldialoogi arendamine töötajate ja tööandjate vahel, töötajate parem informeerimine ja nendega konsulteerimine. Kui seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel oli töörahu Euroopa majanduses küllaltki häiritud siis viimasel kümnendil on olukord stabiilsem. Käivitunud sotsiaaldialoog on sellele kaasa aidanud.

EWC-de loomise kohustus on Euroopa suurettevõtetel. Väiksemates ettevõtetes peab olema välja töötatud personali teavitamise ja nendega konsulteerimise süsteem.

Euroopa tasandil koordineeritakse  EWC tööd nõupidamistel, kus osalevad tööandjate ja töövõtjate liitude, ühingute ja assotsiatsioonide esindajad. Nõupidamiste töö tulemusena töötatakse välja soovitused töö edasiarendamiseks.

EWC 2004 aasta töökoosolekul kuulati ära ja arutati läbi rea Euroopa suurettevõtete presentatsioon nende Euroopa töönõukogude tegevusest. Näiteks FORTIS BANK on Euroopa üks nooremaid, 1990 aastal tööd alustanud, ja kiiremini arenenud finantsasutus. Edu aluseks on oma klientidele täisteenusepakettide pakkumine, mis seisneb äriplaanide koostamises, ettevõtete restrukturiseerimise analüüsides ning turusuutlike projektide rahastamises.

Prantsuse ehitusmaterjalide tootmise kontsernis LAFARGE on 280 000 töötajat. Üle maailma filiaale omava ettevõtte töönõukogus, EWC-s, on 30 liiget. Esindatud on administratsioon ja töötajad. EWC liikmeid informeeritakse firma arengust ja nendega konsulteeritakse sotsiaalvalda puudutavates küsimustes. Töötajate esindajaid EWC-sse on valitud nii töökoosolekute kui ametiühingute poolt. EWC töökoosolekud toimuvad 1-2 korda aastas.

Rootsi firmas ERICCSON töötab EWC juba kümme aastat. Kaks aastat tagasi investeeriti üks miljon SEK-i inglise keele õppesse, et lõpetada EWC liikmetele dokumentide tõlkimine ja nõupidamiste tõlkimine.

Prantsuse firma CARREFOUR omab üle maailma 10 000 super ja hüpermarketit ning kauplust. Kontsern on sisenenud viie supermarketiga ka Poola turule. Viimase ametiühingu SOLIDAARSUS esindajad kritiseerisid teravalt CARREFOURI juhte selles, et Poolas asuvatest supermarketitest pole veel valitud esindajat ettevõtte EWC-sse. CARREFOURI selle aasta koosoleku põhiteema oli kuidas suurendada supermarketite hilisohtuste vahetuste kassiiride tööohutust, sest sagenenud on nendele kallaletungid. EWC koosolek esitas kontserni juhtkonnale oma soovitused mida viivitamatult asuti realiseerima.

Ettevõtete presentatsioon Brusselis viidi läbi administratsiooni ja töötajate esindajate poolt. Viimaste puhul rõhutati, et nad on töötajate esindajad ning ei esinda üldjuhul töötajate muid organisatsioone. Administratsiooni esindaja on Euroopa suurkontsernide EWC-des kas juhatuse liige, haldus või personalidirektor ja teised administratsiooni esindajad. Enamuse komisjonidest moodustavad töövõtjad. Euroopa tööandjad suhtuvad EWC-de esindajatesse üldjuhul suure respektiga. Kümneaastase EWC-de töö praktika näitab, et nad on end õigustanud. Praegu üldistatakse saadud kogemust ja töötatakse välja soovitusi töö paremustamiseks.

Eestis on töötajatega sotsiaaldialoogi arendamise, nende informeerimise ja töötajatega konsulteerimise seadus veel vastu võtmata. Vastav seaduse projekt on välja töötatud
2004 aasta esimesel poolel. See on avaldatud Justiitsministeeriumi kodulehekuljel:

www.eõigus.just.ee
Eelnõu pealkiri: Töötajate kaasamise seadus.
Seaduse mittevastuvõtmise põhjusi on laiemas plaanis kaks:
- Eesti ametiühingud keelduvad seadust kooskõlastamast, sest pretendeerivad töövõtja esindatuse ainuõigusele. Samas on Euroopas väga laialt levinud praktika, kus töötajate esindajad valitakse ettevõtte töönõukogusse või EWC-sse töövõtjate muude organite poolt voi nende koosolekutel.
- Eesti ametiühingud nõuavad, et nad esindaksid töövõtjaid ka ettevõtte äriühingu nõukogus. Mõnedes Euroopa riikides kui näiteks Saksamaa, Soome, Rootsi on see tõesti nii, kuid enamuses riikides töövõtjate esindajaid äriühingu nõukogudes ei ole. Ka uutes Euroopa liidu liikmesmaades ei ole töötajate esindajaid ettevõtete äriühingute nõukogudes, sest see pärsiks ettevõtete dünaamilist ja mobiilset ärengut. Ka ei soodustaks see Euroopa majanduse kiiret ärengut ja Lissaboni protsessi realiseerumist.

Leian, et töötajate ja tööandjate sotsiaaldialoogi edasiarendamine oleks Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks äärmiselt tähtis.

Euroopa Töönõukogu koosolekul osales ja ülevaate koostas

Heinart Puhkim
BLRT Grupp AS personalidirektor

Tallinnas, 4. oktoobril 2004. aastal