Laevaehitajate õppereis Saksamaale

Delegatsiooni kuulusid BLRT Grupp AS ja Loksa Laevatehase juhtivspetsialistid. Oldi vastuvõtul Mecklenburg Vorpommerni Liidumaa Majandusministeeriumis. Külastati norra kapitalile kuuluvat AKER OSTSEE Wismari Laevatehasest, Põhja-Saksa laevaehituse ja teiste tööstusettevõtete tööandjate organisatsiooni NORDMETAL Hamburgi peakontorit, Saksa laevaehituse ja remondi assotsiatsiooni analüüsikeskust jne.

Saksamaa idaosa Rostocki, Wismari, Varnemünde, Stralsundi jt. laevatehastes töötas 15 aastat tagasi üle 50 000 inimese. Erastamise, restruktureerimise, moderniseerimise ja tööviljakuse kasvu tulemusena on põhikohaga töötajaid eelpoolnimetatud laevatehastesse jäänud 5000. Ligikaudu teist samapalju on osaliselt kaasatud alltöövõtjatena täitmaks laevatehaste tellimusi. Näiteks tellitakse värvimistööd üldjuhul alltöövõtjatelt. Koondamiste sotsiaalsete küsimuste lahendamiseks ja ümberõppe korraldamiseks loodi Liidumaa Majandusministeeriumi juurde nende protsesside juhtimiseks spetsiaalne ettevõte.

Saksamaa lääneosa laevatehastes töötab ligikaudu 20 000 inimest. Saksamaa on Euroopa üks juhtivaid laevaehitusriike andes 4-5 protsenti maailmaturu vastavast toodangust maksumusega 5 miljardit EUR. Samas on kogu Euroopa Liidu riikide aastane laevaehituse maht 3-4 korda väiksem kui Lõuna Korea firmade vastav toodang.

Esimese erastamislaine käigus aastatel 1992-1994 jäi 83 protsenti Saksamaa idaosa laevatehastest rahvusliku kapitali kontrolli alla. Praeguseks on proportsioon väliskapitali kasuks täpselt vastupidine.

Külastatud Wismari laevatehas erastati Bremen Vulkan kontsernile. Erastamisrahadest investeeris Saksa riik selle tehase rekonstrueerimisse ja Euroopa ühe moodsama konteinerlaevade tehase ehitusse 600 miljonit DEM-i. 1998 aastal ostis Wismari ja Varnemünde laevatehased norra kapitalil põhinev AKER KVAERNER YARDS, mis omab kontrolli üle 20 maailma laevaehitustehase üle. Wismari ja Varnemünde tehaste dokkides valmib ühes kuus üks 2500 – 2700 merekonteinerit mahutav laev. Nendel tehastel on lähiaastateks eelkokkulepped sõlmitud 31 uue konteinerlaeva ehituseks. Püsitakse turukonkurentsis Kagu-Aasia laevatehastega. Norrakate kontrolli all on suurenenud ettevõtete konkurentsivõime ja tööviljakus. Kui 1990 aastal oli tehaste personalist tootmistöölisi alla poole siis 2004 aastal 77,5 protsenti. Kui varem kulus laeva ühe brutoregistertonni ehituseks 25,1 tundi, siis praegu 13,8 tundi. Tööviljakus on suurenenud ligi kaks korda.

Saksa riik tähtsustab laevaehitust kui väga tähtsat tootmisharu. Iga laeva ehituse maksumust doteeritakse kuue protsendiga, sellest 2/3 riigi ja 1/3 liidumaa eelarvest. Saksamaa jätkab laevaehituse toetamist ka Euroopa Liidu liikmena. Teisiti oleks raske vastu seista Korea ja Jaapani laevaehitusgigantidele. Valmis hakkavad saama uued Hiina laevatehased. Sellest annab eelkõige märku uue maailmatasemel tegija tulek ja laevaterase hinna tõus maailmaturul. Kui 2002 aastal maksis laevaterase tonn maailmaturul keskmiselt 290 eurot, siis 2004 aasta kevadeks 350 eurot ehk ühe viiendiku võrra rohkem. Suure terasevajaduse tõttu maailmaturul pole hinnalangust ette näha.

Saksamaa laevaehituse poliitika on kokku võetud riiklikul tasemel heaks kiidetud dokumendis: INITIATIVE LEADERSHIP 2015. Sellega võeti kurss laevaehituse kvaliteedi tõusule, laevade ekspluatatsiooniaja pikendamisele, 60 protsenti ehitatud laevadest peaks minema jätkuvalt ekspordiks, töötatakse uute tehnoloogiate kallal, otsitakse uusi energiakandjaid jne. Saksa laevaehitajad on tõstatanud küsimuse, et Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Euroopa Liit (EU) astuksid ühiselt vastu riikliku dumpinguga Kagu-Aasia riikide laevaehitusele. Või vähemalt püüaksid kokku leppida ühise laevaehituse riikliku dotatsiooni suuruse. Ilmselt ei ole praegu sellise kokkuleppe saavutamine võimalik. Reaalsem on arengustsenaarium, kus Saksamaa võtab suuna pikema ekspluatatsiooniajaga kvaliteetlaevade tootmisele. Analoogselt on saksa autotööstus maailmaturul väga konkurentsivõimeline.

Palgakokkuleppe tulemusena on NORDMETAL'i ettevõtete töötajate keskmine brutopalk 1800 EUR, kõrgeima kategooria töötajal 33 protsenti kõrgem, madalaima kategooria töötajatel-kutseõppeasutuste lõpetanutel 14 protsenti väiksem. Praktika ajal makstakse õpilasele ligikaudu 600 EUR kuus. Tervisekindlustust maksab 13 protsenti töötaja oma palgast ja sellele lisaks 13 protsenti tööandja. Saksamaal on ligikaudu kolmsada firmat, mis omavad õigust tegelda tervisekindlustusega / meie mõistes haigekassa tegevusega. Sellega tagatakse tugev konkurents ja kõrge meditsiiniteenuste kvaliteet.

Korduvalt leidis mõlemapoolselt kinnitust, et Saksamaa ja Baltimaade laevaehituse ja remondi ettevõtted ei ole niivõrd konkurendid vaid tugevdavad üheskoos tegutsedes Läänemere piirkonna vastavat turgu.

Kohtumistele andis eriliselt positiivse õhkkonna, et need toimusid paar nädalat pärast Euroopa Liidu laienemist.

Ülevaate koostas BLRT Grupp AS personalidirektor Heinart Puhkim Tallinnas, 18. mail 2004 aastal.