UURING: Kokkuvõte ettevõtjate küsitlusest EL struktuurifondide osas

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Mecklenburg-Vorpommerni Majandushariduskeskuse vahelise koostööprogrammi: "Sotsiaaldialoogi arendamine Euroopa Liidu liitujariikides sotsiaalpartnereid kaasates" raames ja Saksamaa Liitvabariigi Majanduse ja Töö Liiduministeeriumi (BMWA) finantseerimisel teostas Eesti Tööandjate Keskliit oma liikmeskonnas uuringu selgitamaks ettevõtjate kaasamist Riikliku Arengukava (RAK) koostamisse. Teatavasti on RAK koos sinna juurde kuuluva programmitäiendiga Euroopa Liidu Struktuurifondide kasutuselevõtu alusdokumendiks. Seega saab toetusi taotleda vaid nende tegevusvaldkondade arendamiseks, mis on RAK-s sätestatud.

Samuti sai keskliit uuringust kasulikku tagasisidet edaspidise koolituse planeerimiseks ning ideid jõulisemaks sekkumiseks järgmise RAKi programmeerimistöösse. Järgmise RAKi koostamine peaks algama käesoleva aasta lõpus.

Uuringu põhjal võib väita, et ettevõtjate teadlikkus RAKi osas on tagasihoidlik ning sageli ei teatudki, et neil oli võimalus RAKi koostamises osaleda.

Võrreldes ettevõtjate on majandusharuliitude teadlikkus RAKist mõnevõrra kõrgem. Tõenäoliselt on põhjus selles, et majandusharuliidud olid enam kaasatud RAKi koostamisse. Ettevõtete osalemine olenes aga juba sellest, kuivõrd aktiivselt majandusharuliidud suutsid ettevõtteid RAKi arutellu kaasata. Lisapinget tekitas suhteliselt tihe ajagraafik.

Kindlasti oleks pidanud rahandusministeerium pöörama ka suuremat tähelepanu üldisele RAKi alasele teavitustööle.

Enamusel küsitluses osalenutest puudus selge ettekujutus, milliseid tegevusi finantseeritakse EL struktuurifondide vahenditest.

Ettevõtjad on siiski positiivselt meelestatud ja loodavad, et RAKis sätestatud meetmed aitavad kaasa ettevõtluse arengule Eestis tervikuna.

Missugused meetmed aitaksid kõige paremini kaasa ettevõtluse arengule Eestis?

Ettevõtjate arvates on ettevõtluse arendamise hoogustamiseks eelkõige vajalik luua ettevõtjasõbralik ettevõtluskeskkond, mis tähendab paindlikku seadusandlust, stabiilset maksupoliitikat.

Vältida tuleb bürokraatiat, korruptsiooni ja igasugust ülereguleerimist. Seaduste kvaliteedi tõstmiseks ja rakendamise lihtsustamiseks on oluline kaasata aktiivselt seadusloome protsessi tööandjate ja ettevõtjate esindusorganisatsioone (majandusharuliitude esindajaid).

Eestis on oluline suurendada ettevõtjate arvu. Loomulikult sõltub ettevõtjaks hakkamise otsus sellest, missugune on ettevõtluskeskkond riigis ning kuivõrd lihtne on ettevõtlusega alustada. Ettevõtjaks hakkamist soodustab ka ettevõtlusalase koolituse kättesaadavus.

EL struktuurifondide vahendeid võiks kaasata:

• innovaatiliste SME-de abistamiseks ja innovaatiliste projektiideede realiseerimiseks;
• väikeettevõtete ja eksportööride jaoks on oluline riikliku riskikapitali fondi loomine;
• ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programmile võiksid kvalifitseeruda ka Tallinna ettevõtjad;
• uute töökohtade loomiseks mõeldud rahaliste vahendite maht peaks olema oluliselt suurem;
• vajalik suurendada keskkonna alaste toetuste mahtu.

Praegune süsteem näeb ette suuri trahve ettevõtjatele, kes ei suuda õigeaegselt investeerida oma tootmistehnoloogiasse täitmaks kõiki EL direktiividest tulenevaid nõudeid. Trahvi maksmine mõjub loomulikult hävitavalt ettevõtte konkurentsivõimele. Pigem võiks ettevõtjaid motiveerida keskkonnasõbralikult tootma, aidates neil kanda investeerimiskohustust ning võimaldades teatud tööstusettevõtetele keskkonnaalaseid toetusi.

Ettepanekud: 

• EASi poolt oodatakse osavõtlikumat suhtumist;
• Aktiivsemat teavitustööd ja koolitust ettevõtluse toetusmeetmete taotlemise protseduuride jms kohta.

EL-ga liitumisega on kaasnenud vajadus investeeringute mahu suurendamiseks ettevõttes. Ettevõtjate arvates on mõistlik kaasata EL struktuurifondide vahendeid aitamaks ettevõtjatel täita EL-ga liitumisel võetud kohustusi.

Alustavate ettevõtjate stardiabi (toetuse maksimaalne suurus 160 000 EEK)

Stardiabi summa piisavus oleneb loodava ettevõtte tegevusalast, eesmärkidest, ulatusest. Ettevõtjad möönsid, et 160 000 kroonisest stardiabist võib piisate lihtsama teenindusettevõtte loomiseks, kuid kindlasti mitte tootmise alustamiseks.

Stardiabi tootmisettevõtte asutamisel peaks olema umbes 1 miljon Eesti krooni.

Ettevõtjate arvates võiks stardiabi olla diferentseeritud ning maksmine võiks toimuda mitmes etapis. Stardiabi diferentseerimine võiks toimuda ettevõtte liigi, tegutsemisvaldkonna jms alusel. Riske aitaks maandada väljamaksete teostamine etapiviisiliselt, kusjuures esimese etapi stardiabi sihtotstarbeline kasutamine on eelduseks kvalifitseerumisel järgmise etapi stardiabi toetusele.

Peamiseks Eesti ettevõtete ees seisvaks ülesandeks on konkurentsis püsimine. Senine ettevõtte 0% tulumaksu määr on aidanud teha ettevõttesse vajalikke investeeringuid (näiteks teostada tootmispinna laiendamist, ümberehitust, kaasajastada tehnilist baasi jne). 

Enamus ettevõtjaid on huvitunud taotluse esitamisest EL struktuurifondide vahenditele juba käesoleval perioodil (2004-2006). Samas tõdetakse, et puudub selge ettekujutus, kuivõrd palju energiat ja aega projektitaotluste vormistamine ja taotlusprotsess tervikuna võtab. Hetkel jääb vajaka eelkõige asjakohasest teabest ning eksisteerib reaalne vajadus EL struktuurifondide alase koolituse järele.

Koolitust võiksid pakkuda tööandjate organisatsioonid koostöös vastavate rakendusüksustega (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tööturuamet jne).

Teatud ettevõtetele ja majandusharuliitudele on omafinantseerimisosa täitmine probleemiks. Arvestades, et EL rahad väljastatakse taotlejale alles tasutud arvete alusel, siis teatud hulk ettevõtjaid tunnetab vajadust riigi garantiide järele, et saada pangast laenu projekti esialgseks realiseerimiseks.

Kokkuvõtteks võib väita, et ettevõtlusele mõeldud EL struktuurifondide vahendite maksimaalseks kasutamiseks peaksid sotsiaalpartnerid olema kaasatud
EL struktuurifondide vahendite juhtimise kõikidesse etappidesse. Järelejäänud liitumiseelset aega tuleb kasutada teaduslikkuse tõstmiseks läbi koolituse ja informeerimise.

Eesti Riiklik Arengukava 2004-2006 ja Eesti Riiklik Arengukava 2004-2006 Programmitäiend on saadaval struktuurifondide koduleheküljel: www.struktuurifondid.ee.

Koostas: Eve Päärendson, tel 6999304, eve@ettk.ee
Eesti Tööandjate Keskliit