UURING: Sotsiaaldialoogi areng Eestis ja seda mõjutavad tegurid

2002. aasta alguses viis Eesti Tööandjate Keskliit Riigikantselei Eurointegratsiooni büroo tellimusel läbi uuringu teemal Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööpoliitika peatüki ellurakendamine Eestis - sotsiaaldialoogi areng Eestis ja seda mõjutavad tegurid. Uuringu läbiviimise ajendiks oli see, et ühinemisel Euroopa Liiduga võtab Eesti täies mahus üle EL sotsiaal- ja tööpoliitika seadusandluse, mis käsitleb ka toimivat sotsiaaldialoogi. See seab kohustused nii riigile kui ka sotsiaalpartneritele. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete valmisolek täita EL seadusandlusest tulenevat rolli sotsiaaldialoogis.

Uuriti, kuidas on töötajate huvid esindatud Tööandjate Keskliidu liikmesettevõtetes ja haruliitudes, millised on tööandjate hoiakud töötajate esindatuse ja kollektiivlepingu suhtes, kuivõrd on ettevõtted ja haruliidud kaasatud seadusandluse harmoniseerimise protsessi EL seadusandlusega, millist koolitust ja informatsiooni nad vajaksid.

Uuringu raporti esimeses peatükis on antud ülevaade töötajate huvide esindamise erinevatest mudelitest Eestis ja sellest, kuidas on töötajate huvid esindatud Tööandjate Keskliidu liikmeskonnas.

Uuringu raporti teine peatükk käsitleb sotsiaaldialoogi, selle toimimise seadusandlikku raamistikku ja väljakujunenud praktikaid. Sotsiaaldialoogi käsitletakse kolmel erineval tasandil - riiklikul, majandusharu ja ettevõtte tasandil. Vaadeldakse, kuidas suhtuvad majandusharuliitude ja ettevõtete juhid kollektiivlepingutesse, mida oodatakse ja loodetakse sotsiaaldialoogilt, millist tulevikku sellele prognoositakse. Antakse ülevaade vastajate info- ja koolitusevajadusest tulevikus.

Kolmas peatükk võtab kokku uuringu tulemuste põhjal teostatud SWOT analüüsi tulemused. Kirjeldatakse sotsiaaldialoogi nõrku ja tugevaid külgi ning võimalusi ja ohtusid tuleviku arengutes.

Uuringu tulemused näitasid, et sotsiaaldialoogi nõrga arengu peamisteks põhjusteks on sotsiaalpartnerite madal organiseerumise tase, vähesed ressursid ja kehv imidz. Tööandjatel ja töövõtjatel puudub otsene vajadus kuuluda sotsiaalpartnerite organisatsioonidesse. Organiseerumist ei toeta ka seadusandlik raamistik, traditsioonid ega individualistlikud hoiakud. Suur väikeettevõtete osakaal ja teenindussektori jätkuv kasv ei soodusta samuti ühinemist.

Sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide arenguvõimalusi nähakse eelkõige Euroopa Liiduga ühinemises ja sotsiaalpeatüki ellurakendumises. Samuti võib tööandjate ja töövõtjate ühenduste positsioone parandada rahvuslik kokkulepe. Suur töö on ära teha partnerite organisatsioonidel endal oma imidzi kujundamisel ja uute liikmete kaasamisel. Kuid vähemtähtis ei ole ka riigi roll organiseerumis- ja sotsiaaldialoogi keskkonna loomisel.

Uurimisraporti saate endale salvestada, kui klikkate allpool olevatel linkidel Sotsiaaldialoogitekst.doc ja Uuringulisad.ppt. Esimene fail on MS Wordi formaadis kokkuvõte uuringu tulemustest. Teine fail on MS PowerPoint formaadis slaidid uuringu tulemustest. Kui tekib probleeme raporti salvestamisega, aitame tel 6999303 või 6999301 või e-mail kadri@ettk.ee

Lisainfo uuringu tegijatelt
Renno Mägi 6999305 renno@ettk.ee
Eve Päärendson 6999304 eve@ettk.ee

Lisatud dokumendid:
Sotsiaaldialoogiraport.doc
Uuringulisad.ppt