Kutsehariduse ja täiendkoolituse seminari kokkuvõte

Kuupäev: 24.10 2000 - 26.10.2000
Koht: Kiievis
 
24.-26.10. toimus Kiievis kutseharidust ja täiendkoolitust käsitlev seminar. Korraldajaks ning finantseerijaks oli Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO (International Labour Organisation). Osalejateks Euroopa Liitu pürgivad riigid, kusjuures igast riigist kõik sotsiaalpartnerid - valitsus (meilt Sotsiaalministeeriumi Tööturu osakonna peaspetsialist Maret Laanes), töövõtja (Aleksei Sinelnikov ametiühingute poolt) ja tööandja (Enno Rebane Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust).

Enam leidis käsitlemist ILO poolt välja töötatud moodulsüsteem (MES - modules of employable skills), mille all mõeldakse moodulsüsteemis organiseeritud kutseõpetust, kus võetakse arvesse tööturu reaalseid vajadusi, õpetatava isikuomadusi ning vajalikke teadmisi nõuetekohaseks töösoorituseks. Moodulsüsteemi õpe koosneb vastavatest moodulistest, näiteks automehaaniku õppe mooduliks võiks olla pidurisüsteemi töö kontrollimine ja hooldamine.

Avas seminari Ukraina Töö ja Sotsiaalpoliitika minister Ivan Sakhan.

Ürituse algul kõneles ka Ukraina Ettevõtjate Ühenduse president Anatoli Kinakh, pidades eriti tähtsaks sotsiaalse partnerluse kvaliteeti ja nähes missiooni riigi konkurentsivalmiduses ja elanikkonna elatustaseme tõusus. Samas mainis ta, et poolte kokkuleppe tulemusena on ILO kutseõpetuse projekt Ukrainas tööle hakanud.

Mõningaid väljavõtteid sõnavõttudest:

Lyudmila Yanevitch (Ukraina Tööhõiveteenistus) - töötute ümberkoolitamiseks on tellitud kursusi enam kui 1000 asutuselt; 73% koolituse lõpetanutest on 3 kuu jooksul leidnud töö.

Vasily Koval (Ukraina Regioonidevahelise Moodulõppe Keskuse direktor) - nende tegevus haarab põhiliselt õppedokumentatsiooni koostamist; peamise probleemina näeb õppejõudude koolitamise läbiviimist.

Balazs Kremer (Ungari Rahvuslik Töökeskus) - koolitusprogrammid on väga kallid, oht raiskamisele; resultaadi saamine ning selle hindamine on väga komplitseeritud; põhihariduse omandamine on praegu veel probleemiks.

Elena Sokolova (ILO projekti juhataja Sankt Peterburgis) - Peterburis loodi kõigepealt õppeasutuste võrk, seejärel töötati välja metoodika kvalifikatsiooni tõstmiseks; pidas tähtsaks, et asutuste direktorid saaksid aru programmide tähtsusest; näeb ka õppejõudude õpetamist moodulsüsteemis.

Edgars Korcagins (Läti Tervishoiuministeerium) - tööpuudus Lätis praegu 7,8%;töötute ümberõppe tellib riik õppeasutustelt, sõlmides vastava lepingu; õppeasutus koostab ise õppekava.
Valentinas Kavaljauskas (Leedu Sotsiaalkaitse ja Tööministeerium) - moodulsüsteemi töötasid välja koos Taani, Soome, Rootsi spetsialistidega 1997.a. Peab väga efektiivseks (samas tegelevad asjaga kaks ministeeriumi - need töötavad eraldi, koostades erinevaid mooduleid); töötute arv Leedus ca 12%.

Eesti pool tutvustas meie kutsestandardite koostamist, milline töö on volitatud Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. Põhimõtteks erinevate poolte konsensuse saavutamisega koostada nõuete kogum konkreetsel tasemel vajalikest teadmistest, oskustest ja isikuomadustest. Kutsestandarditelt jõutakse läbi koolide poolt koostatavate koolituskavade konkreetse õppe ja siis ka õpilaste hindamiseni.

Seminari kokkuvõtteks peeti oluliseks rõhutada:

• muutused majanduses põhjustavaid tugevaid muutusi tööturul;
• tööjõu ümberkvalifitseerimine vajab vastavat reformi;
• tööandja ootab töötajalt üha suuremat universaalsust ja valmisolekut muutusteks;
• töötaja kvalifikatsioon on võtmeks konkurentsivõime tõstmisele;
• Euroopa Liidu kandidaatliikmesriigid vajavad kutsesüsteemi arendamist.

Seminari kokkuvõtteks peeti oluliseks soovitada:

• tihendada kutseharidusalaseid kontakte ja laiendada vastavat koostööd;
• vajatakse ILO-poolset aktiivsemat moodulsüsteemi tutvustamist;
• vajatakse ILO-poolset organiseerimist moodulsüsteemide ühtlustamiseks riikide vahel,
• vajatakse ILO-poolset materjalide koostamist osalise töövõimega inimeste tarvis;
• kasutada vastava praktilise kogemuse läbinud spetsialiste mahajäänute koolitussüsteemi arendamise juures;
• organiseerida praktilise kogemuse saanud spetsialistide kokkusaamised;
• säilitada koolituse juures detsentraliseerituse ja turumajanduse põhimõtted;
• vajatakse ILO-poolset elektroonilise abimaterjali koostamist;
• kasutada aktiivsemalt sotsiaalset dialoogi tööjõu kvaliteedi parandamisel.

Paberkandjal ingliskeelsed materjalid:

• moodulsüsteemi tutvustav materjal (Modules of employable skills (MES) - approach as a competency-based training tool);
• Ukraina seadusandlikke dokumente, mis on seotud moodulsüsteemi juurutamisega;
• Leedu koolitust tutvustav materjal (Lithuanian labour market training and counselling system).

Enno Rebane
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Telefon (0)6201918