Eesti atraktiivsus kaugtööjõu pakkujana kipub kahanema

Villu Zirnask, Ärileht

Maailmas kasvab nõudlus kaugteenusekeskuste järele. Oleks vaid sobivat tööjõudu.

“Eesti sarnaneb praegu 15 aasta taguse Iirimaaga: suhteliselt vähekulukas, suuresti kasutamata talendiga ning soodsa ärikeskkonnaga paik Euroopas,” kiidab konsultatsioonifirma A. T. Kearney konsultant Johan Gott tänavu suvel avaldatud raportis, mis mõõdab riikide sobivust teenuste outsourcing’uks.

50 analüüsitud riigi seas on Eesti 15. kohal. Euroopa Liidu uutest liikmesmaadest on meist eespool Bulgaaria (9.) ja Slovakkia (12.). Läti on 17. ja Leedu 28. kohal.

“Suuruselt on need maad küll väikesed, kuid kõigist kolmest leiame kõige arenenumate riikide ärikeskkonna kombineerituna soodsama kulustruktuuriga,” kirjutab Gott. “Rahvastik on kõrgelt haritud ning palgakulud on Lääne-Euroopa tasemest endiselt märgatavalt väiksemad.” Raportis viidatakse positiivselt ka Skype’ile, mille arendustöödest osa tehakse Eestis.

Suvel raportit koostades ei olnud A. T. Kearneyl kasutada küll tänavusi palgakasvu näitajaid, mis kujunevad Eestis üsna kõrgeks. Võimalik, et tuleva aasta raportist saame Eesti kohta lugeda umbes sama, mis tänavuses seisab Tšehhi ja Ungari kohta: “Ärikeskkonna paranemine ei suuda korvata Tšehhi ja Ungari konkurentsivõime langust kulude osas. Nende absoluutskoor on küll paranenud, kuid koht järjestuses langenud.”

Kolmest suurest Kesk-Euroopa riigist on vaid Poola suutnud säilitada oma positsiooni tänu väiksemale palgainflatsioonile ja infrastruktuurikuludele.

EL-i värskeimate liikmesriikide Bulgaaria ja Rumeenia ärikeskkond on konsultatsioonifirma hinnangul liitumise mõjul oluliselt paranenud. Bulgaaria ongi tõusnud kaugteenusekeskuste esikümnesse, kuid Rumeenia on kõrgema palgataseme tõttu keskpärasel 33. kohal.

Tänavu esimest korda analüüsitud Venemaad ja Ukrainat iseloomustavad küll madalad palgad, arvukas rahvastik ja tugevad tehnilised oskused, kuid väga viletsate ärikeskkonna näitajate tõttu on mõlemad riigid ikkagi edetabeli alumises otsas (vastavalt 37. ja 47. kohal).

Eestile peaks kohalikku palgakasvutrendi arvestades meeltmööda olema asjaolu, et peaaegu kõigi konkurentide suhteline palgaeelis kahaneb võrreldes rikaste riikidega. Samas püsib kaugteenusekeskuste kulueelis veel vähemalt 20 aastat – isegi kõige suurematest mõeldavatest palgainflatsiooni prognoosidest lähtudes, ennustab A. T. Kearney.

3,5-kordne sääst

Mis samuti oluline: üks A. T. Kearney uuring näitas, et ettevõtted, mis ei keskendu üksnes kulude vähendamisele, säästavad tugiteenuste odavamatesse riikidesse viimisega keskmiselt 3,5 korda rohkem raha kui kuludekeskselt mõtlejad. Targem on läheneda asjale terviklikult ning mõelda, kuidas teenuste kaugosutamine aitaks parandada ka teenuse kättesaadavust, paindlikkust ja kvaliteeti, soovitavad konsultandid.

Soodus on olukord ka nõudluse poolel. Kui pikka aega riskisid oma teeninduskeskusi odavamatesse välisriikidesse viia põhiliselt USA ja Suurbritannia kompaniid, siis nüüd on ka Prantsuse, Saksa, Hispaania, Jaapani, Kanada, Austraalia jt riikide ettevõtted hakanud seda aktiivsemalt tegema. Kui esialgu viisid teenusekeskusi välja põhiliselt pangandus- ja sideteenuste osutajad, siis nüüd tehakse seda järjest enam jaekaubanduses, väärtpaberianalüüsis, biotehnoloogias ja muudelgi tegevusaladel.

Samas ei tee need soodsad suundumused Eestile veel lihtsaks säilitada konkurentsivõimet kaugteenuste osutajana. Pikaajalise konkurentsivõime säilitamise ja parandamise võti on inimeste oskuste arendamises, infrastruktuuri investeerimises ja regulatiivse keskkonna parandamises. Kui infrastruktuuri ja regulatsiooniga on suhteliselt lihtne hakkama saada, siis inimesi on Eestis vähe ja veel vähemaks jääb.

India ja Hiina – kõigutamatud liidrid

• Kaugteenuste pakkujate edetabelit juhivad kindla eduga India ja Hiina.
• Kõigist hirmudest hoolimata – sektori ülekuumenemine, palgainflatsioon ja teenuste tase – pakub India endiselt parimat kombinatsiooni madalatest kuludest, headest tehnilistest ja keeleoskustest, kogenud teenusepakkujatest ning valitsuse toetavast poliitikast.
• Indias on palgatase mõnede funktsioonide täitmisel tõusnud 20% ning Hiinas 30%, kuid samal ajal on kasvanud kvaliteet, hindab konsultatsioonifirma A. T. Kearney.
• Näiteks tänavu kevadel teatas maailma suurimate pankade hulka kuuluv Citigroup, et viib Indiasse ligikaudu 8000 töökohta aktsiaanalüüsi, investeerimispanganduse ja tugifunktsioonide alal.
• 12 000 eri äriprotsesse korraldavat töötajat Citigroupil Indias juba on.

Allikas: Ärileht