Ettevõtjad ei looda kiiret paranemist suhetes Venemaaga

Kaks viimast kuud on Venemaaga seotud Eesti ettevõtjad ilma jätnud sadadest miljonitest kroonidest ning ärimehed ei usu, et majandussuhted idanaabriga võiksid täielikult taastuda.

Kuigi Eesti ja Venemaa majandussuhteid ei saanud varemgi oivalisteks nimetada, kasvas kaubavahetus tasapisi ning järjest enam ettevõtjaid asus ka Venemaal tegutsema. Aprilli lõpp lõikas aga suure osa kunagistest suhetest katki ning nende kokkutraageldamine nõuab kuid, kui mitte aastaid.

Samas tunnistavad ettevõtjad, et kõige hullemad ajad on möödas ning tasapisi hakkab nende toodang taas Venemaale liikuma ja sealt saabuvad kaubarongid Eestisse.

Statistika puudub

Kui palju ettevõtjad otsest majanduslikku kahju on saanud, ei oska keegi öelda. Ühest küljest puudub täpne statistika, teisalt on paljud ettevõtjad otsinud oma kaubale uued müügikanalid. Näiteks E-Piim toodab juustu asemel senisest enam piimapulbrit, mille hind on maailmaturul praegu hea.

Mullu moodustas eksport Venemaale 7,9 protsenti Eesti koguekspordist, rahaliselt mõõdeti seda statistikaameti andmetel 9,5 miljardi krooniga. Nimetatud summale lisandusid Eesti ettevõtjate otseinvesteeringud, mis on samuti ohtu sattunud.

Majanduslikult vast kõige enam kahju saanud Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni sõnul on päevane kaubarongide arv jäänud praegu paarikümne ringi, samas kui enne aprilli lõppu saabus neid keskmiselt 30.

«Ent Venemaal on alustatud taas söe laadimist ning see peaks hakkama uuesti rongidega Eestisse liikuma,» tõi ta näiteid olukorra paranemisest. Tõrgeteta on liikunud ka Eesti Raudtee konteinerite liinirongid, mis iga nädal Moskva vahet sõidavad.

Kogused vähenenud

Eesti ühe suurema juustutootja E-Piima juhi Jaanus Muraka sõnul on ka nende kaup tasapisi Venemaale jõudnud, kuigi kogused on varasemaga võrreldes tunduvalt väiksemad.

«Need poed, kes Eesti kaupu lettidelt ära ei korjanud, on kaupa juurde tellinud,» rääkis ta. «Samas pole meie toodetest loobunud ettevõtted uusi tellimusi saatnud.»

Kalev Chocolate Factori juhataja Kati Kusmini sõnul on neilt kahe kuu jooksul läinud üks autokoorem maiustustega Kaliningradi. Kaupa on müüdud ka Peterburis, kuid seda varasematest laovarudest.

«Mais oli Venemaa müügi osakaal meie käibes 1,2 protsenti, üheteistkümne kuu kokkuvõttes on see olnud 2,8 protsenti,» lausus ta. «Seega ei teki saamata jääva käibe tõttu väga olulist majanduslikku kahju.»

Kuidas läheb Venemaal aga neil ettevõtjatel, kes on endale sinna firmad ja ärid rajanud, on raske öelda, sest omanikud sellest ise rääkida ei taha.

Peljatakse Venemaa võimsat riigiaparaati, kes saab nii otseselt kui kaudselt nende elu raskemaks teha. Sestap eelistataksegi varju hoida.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Siim Raie sõnul on viimased kaks kuud ettevõtetele näidanud, kui suur on Venemaal poliitiline ja äriline risk ning kuidas see mõjuda võib.

Julguse küsimus

«Neile, kelle jaoks Vene turu poliitiline risk on liiga kõrge, on möödunud kuud tähendanud uute tegutsemispaikade ja võimalike partnerite otsingut,» lausus ta.

Raie hinnangul on raske öelda, kas kahe kuuga on suhete madalseis möödas. Pigem eelistas ta kasutada väljendit «viimased paar aastat kestnud suhete ebatavaline kõrgseis on möödas».

Et majandussuhted Venemaaga võiksid taas tõusta näiteks aasta alguse tasemele, ei usu aga ettevõtjad ega Raie.

«Seda näitas ka üheksakümnendate lõpu Vene kriis ja sellele järgnenud aastad,» nentis Raie. «Kui praeguse olukorra tulemusena kasvab ka nüüd Eesti ettevõtete toodangu müük kõrgema ostujõuga riikidesse, siis on suhete jahenemisest meile kasu olnud.»

Muraka sõnul on küsimus selles, kas ettevõtjad üldse julgevad Venemaaga uuesti suhtlema hakata. «Iial ei või teada, mis ideed Kremlis või Toompeal sünnivad,» ütles ta.

Simmermann loodab, et raudteeveod taastuvad varasemaga võrreldes 80 protsendi ulatuses oktoobriks. Sel juhul pääseb riigile kuuluv Eesti Raudtee ka suuremast koondamisest, kuid mõnest inimesest tuleb ikkagi loobuda.

Allikas: Postimees