Uus seadus karmistab ettevõtjate karistusi

Hindrek Riikoja ja Andrus Karnau, Postimees

Enne suvepuhkust riigikokku jõudnud uue karistusseadustiku eelnõu täpsustab, kuidas seaduse vastu patustanud ettevõtjaid karistada.

Eelnõu kümnekordistab näiteks juriidilisele isikule määratava trahvi maksimumsummat, samas saab edaspidi kriminaalkorras karistada vaid neid maksupettureid, kes jätavad riigi sadade tuhandete kroonideta.

Osal puhkudel loob seadus aga võimaluse kohaldada süüdimõistetule karistusena ka vara konfiskeerimist.

Täpsem määratlus

Seaduse järgi saab kriminaalvastutusele võtta alles neid inimesi, kelle maksukuriteo summa ületab 300 000 krooni.

«Seadusega loetakse oluliseks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt, suur kahju on selline, mis ületab palga alammäära sajakordselt,» kirjeldas summa kujunemist justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laos.

Keerulisemaks, kuid ministeeriumi kinnitusel täpsemaks muutuksid uue seadusega aga ametiseisundi kuritarvitamist ja ametialast lohakust puudutavad sätted. Seni laialivalguvad ning vastuolus õigusselguse põhimõtetega, täpsustuvad need uues seaduses oluliselt.

Raske kuritegu ei ole tulevikus enam automaatselt ka igasugune ilma tegevusloa või litsentsita tegutsemine valdkondades, kus nende olemasolu on nõutav.

Eelnõu järgi muutub selline tegutsemine väärteoks ning on kuriteona karistatav vaid ohtlikumatel tegevusaladel nagu näiteks lennundus või meditsiin.

Ministeerium ei karda, et see looks soodsa pinnase olukorrale, kus firmad hakkaksidki massiliselt seadust rikkuma.

Prokurörid toetavad

«Väärteo eest on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud kuni 18 000-kroonine trahv või arest ning juriidilisele isikule rahatrahv kuni 500 000 krooni,» lausus Laos. «Karistusähvardus on üsna suur ja me ei karda, et ettevõtjad jätaksid mugavusest tegevusloa taotlemata.»

Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul vajasid mitmed õiguslikud probleemid, millega prokurörid igapäevaselt kokku puutusid, selgelt lahendamist ja sestap toetavad nemad seaduseelnõud.

«Tegemist on selgelt olulise muudatusega kogu majanduskaristusõiguse valdkonnas, mistõttu oleme planeerinud ka eraldi koolitust seaduse jõustumisel,» rääkis ta.

Harju maakohtu esinaise Helve Särgava hinnangul lubab eelnõu hakata kurjategijatesse rangemalt suhtuma. Tema sõnul on vara konfiskeerimine väga range sanktsioon. «Muudatustega läheb õigusemõistmine täpsemaks ja konkreetsemaks.»

Maksusüüteod

• Kriminaalkorras on karistatav suures ulatuses maksumaksmisest kõrvalehoidmine ja maksunduslik väljapetmine.

• Senise kahe koosseisu – ametiseisundi kuritarvitamine ja ametialane lohakus – asemel luuakse konkreetsed ja täpsemad erikoosseisud.

• Siseteabe väärkasutuse või turumanipulatsiooni ees tõuseb karistus kolmeaastase vangistuseni.

• Juriidilist isikut saab konkurentsireeglite rikkumise eest karistada ka siis, kui seda tegi näiteks ettevõtte üldkoosolek või juhtivtöötaja. Vastutusele saab võtta ka FIEsid.

• Selgelt karmistub ärilisel eesmärgil toime pandud intellektuaalse omandi vastaste rikkumiste, näiteks piraatkoopiaga kauplemise karistamine, mis on eelnõu järgi juba esimesel korral kuritegu.

Allikas: justiitsministeerium

Arvamus

Leon Glikman, advokaat

Kui seadusandja senist ametiseisundi kuritarvitamise ja ametialase lohakuse paragrahvi praegu ei muuda, siis on selge, et Euroopa inimõiguste kohus võtab seisukoha, et need sätted on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Põhiline on see, et need paragrahvid on detailiseerimata ja võimaldavad ükskõik millist tegu valikuliselt kriminaliseerida.

Minu praktikas on üks selline juhtum, mille puhul riigikohus õnneks langetas ärimehele õigeksmõistva otsuse.

Talle otsiti selline süüdistus, et ta väidetavalt ei kandnud väidetavat aktsionäri aktsiaraamatusse.

Kui vaatame kohtulahendeid, siis analoogseid vaidlusi lahendatakse tsiviilkohtus, aga minu klient valiti välja ja tehti kriminaalsüüdistus ning ta sai õiguse alles riigikohtus.

Kuigi enne tunnistati ta kaks korda süüdi.

Sellised seadusesätted viivad lihtsalt riigi omavolile, sest riik saab kellegi välja valida ja öelda, et too on kuritarvitanud ametiseisundit.

Nende paragrahvide sätted on niivõrd blanketsed, et sinna alla saab panna ükskõik mida.

Mis kõige hullem – sinna alla sai panna juriidilisele isikule ja ka riigile tekitatud mittevaralise kahju. Kuigi seadus ütleb sõnaselgelt, et juriidilisele isikule või ka riigile ei ole võimalik tekitada mittevaralist kahju.

Euroopa õigusruumi sellised nõukogulikud arusaamad ei sobi.
 
Allikas: Postimees