Huvi Eesti vastu kasvab

Aldona Wos USA suursaadik Eestis, Äripäev

Viimase viie aasta jooksul on Põhjamaade ja Balti piirkond saanud üheks maailma kõige dünaamilisemaks ettevõtluspiirkonnaks. Balti riikide keskmine majanduskasv on selle aja jooksul ulatunud keskmiselt 6 protsendini aastas, mis teeb nad kolmeks kõige kiiremini kasvava majandusega riigiks Euroopas. Seepärast on loomulik, et see piirkond meelitab ligi välisinvestoreid ja USA suursaadikuna tahaksin näha, et veelgi rohkematel neist oleks taskus USA pass.

Ettevõtlussidemed on prioriteet

Olen pärast Eestisse saabumist 2004. augustis muutnud USA-Eesti ettevõtlussidemed oma saatkonna prioriteediks. Näiteks võõrustasin ma 2004. aasta detsembris koos kolleegidega Lätist ja Leedust Baltimaade kaubandus- ja investeeringumissiooni Londonis. Sellel kogunemisel kuulsid tervelt 180 Euroopas ja USAs tegutsevat Ameerika ärijuhti riigi- ja ettevõtlusjuhtide ettekandeid Balti riikidesse investeerimise kasulikkusest.

Kiire majanduskasv meelitab Eestisse välisinvestoreid. Mina sooviksin näha, et veelgi rohkematel neist oleks taskus USA pass. 2005. aasta märtsis järgnes sarnane konverents Washingtonis, mille võõrustajateks olid Baltimaade suursaadikud USAs ja USA kaubanduskoda ­Washingtonis. Praegu on ettevalmistamisel kolmas jätkuüritus – USA ettevõtjate kaubandusmissioon Balti riikides. Nende ürituste möödumisest pole küll palju aega kulunud, aga juba on kuulda olnud, et ettevõtted kavatsevad tänu neil kokkusaamistel sõlmitud kontaktidele investeerida Balti riikidesse enam kui 200 miljonit dollarit (2,7 miljardit krooni). Lisaks korraldas saatkond tänavu mais kaubandusmissiooni Ida-Virumaale, kus 15 inimest 12 USA firmast pidasid võimalike partneritega enam kui 60 kohtumist. Selle missiooni tulemusi on juba näha: üks USA ettevõte on just selle tulemusena alustanud kinnisvaraprojektiga ja teine peab läbirääkimisi Narvas filiaali avamiseks.

Et arendada USA investeeringuid Eestis ja aidata neid investoreid, kes on juba otsustanud siia tulla, olen teinud tihedat koostööd kohaliku Ameerika kaubanduskojaga, et aidata neil oma liikmeskonda suurendada, luua komiteesid ja saada esmaklassiliseks ettevõtlust toetavaks organisatsiooniks.

See töö on mulle näidanud kahte asja. Esiteks seda, et USA äriringkondades on veel ärakasutamata huvi äri tegemise vastu nii Balti riikides laiemalt kui ka konkreetselt Eestis. Eesti ja USA peavad jätkama koostööd, et leida viise, kuidas võimalike investorite ja äripartnerite tähelepanu saada ja veenda neid Eestisse tulema. Üks võimalus seda teha on avada USAs Eesti ettevõtluskeskus ja just seda soovitan ma Eesti valitsusel kindlasti teha.

Teiseks on nende missioonide ja konverentsidega töötamine mulle näidanud, et USA ettevõtete siiameelitamisel võib saatuslikuks saada Eesti töötajaskonna väiksus. Mitmel puhul on USA ettevõtted tulnud minu jutule plaanidega teha ulatuslikke investeeringuid, kuid et Eesti ei suuda ka parima tahtmise korral rahuldada nende firmade nõudlust tööjõu järele, on need projektid lõpuks mujale liikunud. Väiksus teeb Eestile võistlemise suuremate riikidega nende hiigel­investeeringute pärast praktiliselt võimatuks.

Eesti strateegia nišiinvesteeringud

Üks võimalik lahendus sellele on Eesti strateegia meelitada riiki n-ö niðiinvesteeringuid – väiksemaid projekte, mis sõltuvad pigem spetsiaalsetest geograafilistest või tehnoloogilistest tugevustest kui suurest hulgast taskukohasest tööjõust. Kuid selle kõrval peab Eesti, nagu ka USA ise, olema jätkuvalt innovaatiline, et pakkuda tööjõudu, millel on 21. sajandil nõutavad oskused ja tööeetika. Seda saab saavutada vaid koostöös erasektoriga. Ma sooviksin näha tihedamat dialoogi Eesti valitsuse ja välisinvestorite vahel tööjõu planeerimise ja koolitamise küsimustes.

Riigi ja erasektori partnerlussuhted võivad aga minna veelgi kaugemale. Hiljuti oli mul võimalus külastada Narva kutseõppekeskust ja selle juhti ning nähtu avaldas mulle muljet. Narva kutseõppekeskuse sarnased asutused mängivad võtmerolli tööjõu vastavusse viimisel nii kodu- kui välismaiste investorite nõudmistele.

USA investorid teevad koostööd ülikoolidega

Mitmed USA investorid töötavad koos Eesti ülikoolide ja kutseõppekoolidega, pakkudes Eesti tudengitele praktikat ja muid koolitusprogramme. Sellisest töökohal toimuvast õppest võidavad kõik, nii tudengid kui ka ettevõtted.

Kui ma kohtun Eestis USA ettevõtetega, julgustan ma neid igati pakkuma tudengitele rohkem selliseid võimalusi. Ja ma loodan, et ka Eesti ülikoolid ja kutsekoolid ning valitsus annavad oma panuse, et selliseid era- ja avaliku sektori partnerlussuhteid tihendada.

Eesti edu juures on otsustav roll olnud riigi läbipaistval ja ettenähtaval poliitilisel keskkonnal. Kõik riigid – minu kodumaa pole siin mingi erand – peavad pidevalt selle eest hoolitsema, et asutustelt, mis sellise läbipaistvuse säilitamise eest vastutavad, nõutakse võimalikult kõrget taset. Ma olen veendunud, et Eesti jääb ses osas valvsaks, ning loodan teha ka edaspidi tööd selle nimel, et Eesti ja USA ettevõtlussidemed tiheneksid järgnevatel aastatel veelgi.