EPL: Ligi 400 000 töölepingut tuleb uueks aastaks ümber teha

Töölepinguid, mis on sõlmitud enne käesoleva aasta 1. maid, ootab ees muutmine. Mida täpselt neisse lisada tuleb, selgitab ETTK jurist Renno Mägi.

Renno Mägi, kas muudatused tuleb sisse viia kõigisse seni sõlmitud töölepingutesse?

Seaduse kohaselt tuleb sisse viia täiendused enne 2004. aasta 1. maid sõlmitud töölepingutesse, seda hiljemalt 1. jaanuariks. Töölepinguid, milles juba on seadusega ettenähtud andmed ja tingimused, loomulikult muuta ei tule. Töölepingu kohustuslike tingimuste loetelu täiendati käesoleva aasta 1. mail jõustunud töölepingu seaduse muudatustega.

Millistest muudatustest käib jutt? Mida peab töölepingutesse juurde kirjutama?

1. maini pidid töölepingud sisaldama üksnes kokkuleppeid tehtava töö, tööaja, töötasu, töö tegemise asukoha ja tööle asumise aja kohta. Määratud ajaks sõlmitud lepingutes tuli märkida ka töölepingu kehtivusaeg. Tavaliselt sisaldasid töölepingud ka muid kokkuleppeid ja tingimusi.

1. mail jõustunud seadusemuudatusega täiendati kohustuslike tingimuste loetelu aga kuuelt kümnele. Lisaks tuleb töötaja ühest kuust pikema välislähetuse korral täiendada töölepingud veel välisriigis töötamise tingimustega. Seega: alates 1. jaanuarist 2005 peab tööleping sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja tingimusi (TLS § 26 lõige 1):
•• poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht);
•• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg;
•• tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;
•• ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja töö-ülesannete kirjeldus;
•• töö tegemise koht või piirkond;
palgatingimused;
•• tööajanorm;
•• töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks;
•• töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused;
•• viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.

Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu peab tööleping lisaks eeltoodule sisaldama järgmisi tingimusi ja andmeid:
•• välisriigis töötamise kestus;
•• palga maksmise vääring;
•• välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused;
•• töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused.

Seega, kui kõik need punktid lepingus juba kenasti olemas, on asjad korras?

Just nii. 

Kui paljusid töölepinguid võib Eestis muutmine oodata?

Arvestades, et Eestis on ligi 400 000 töölepingu alusel töötavat inimest, siis puudutab seadusemuudatus peaaegu sama palju töölepinguid. Tõsi, alates 1. maist tuli töölepingud sõlmida juba uute tingimuste alusel. Ei tahaks uskuda, et meil oli enne seda palju selliseid töölepinguid, mis sisaldasid näiteks töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaega. 

Kas juhid-personalijuhid küsivad nende muudatuste kohta palju?

Meie poole on pöördutud nõu saamiseks küll. 

Mida ennustate: kas enamik ettevõtetest viib muudatused sisse või pole nad ka 1. jaanuaril sellest veel midagi kuulnud?

Suuremates ettevõtetes, kus on personalitöötajad, ilmselt probleeme pole. Küll aga võib infopuudust olla väikeettevõtetes. Loodan, et minu selgitustest on siin kasu.

Kas eirajaid ootavad sanktsioonid? Millised? Kas vastutust kannab ka töötaja, kelle leping täiendamata jäi?

Vastavalt TLS paragrahvi 28 lõikele 3 kannab tööandja töölepingu vormistamata jätmise või nõuetevastase vormistamise eest haldusvastust. Seega võiks teoreetiliselt kõne alla tulla sunniraha kohaldamine. Töötajale ei ole vastutust ette nähtud.

Mis nõuab muudatuste sisseviimist

Seaduse muutmise seadus
TLS § 26

••Tegemist on 22. aprillil 2004 Riigikogu poolt vastu võetud ja 1. mail 2004 jõustunud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse “Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise koht” muutmise seadusega.

•• Nimetatud seaduse paragrahviga 2 täiendati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsust “Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta” paragrahviga 72, mis sätestab, et enne 2004. aasta 1. maid sõlmitud töölepingud viiakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse paragrahvi 26 nõuetega kooskõlla hiljemalt 2005. aasta
1. jaanuariks.

Renno Mägi

KÜSITLUS: Kuidas töölepingute muutmine edeneb?

Ave Kala, Eesti Energia personalijuht

•• Alustasime neist lepingutest, kuhu me ka muid muudatusi tahame teha põhimõttel: kaks ühe hoobiga.
•• Teistes lepingutes teeme nii, nagu seadus ütleb. Jännis me küll ei ole.
•• Eesti Energia Grupis on kuskil 9500 töölepingut, mis vajavad täiendamist. Kõik personalitöötajad tegelevad sellega.
•• Midagi arusaamatut uutes nõuetes ei ole, meil on head juristid, kes on aidanud nõutud muudatused uutesse töölepinguvormidesse sisse viia.
•• Nii mõnelgi juhul teeme töölepingu uues redaktsioonis, kui muudatusi tundub olevat väga palju. Lisadega muutuks tööleping raskesti loetavaks.
•• Töötajad eriti muudatuste kohta küsinud ei ole, vähesed tunnevad huvi, mida seadus ütleb.

Eela Velström, Falck Eesti personalidirektor

•• Arvan, et jõuame muudatused tehtud, oleme maikuust alates selle asjaga tegelenud. Muutsime siis ka lepingupõhju, nii et inimestel, kes on tööle tulnud 1. maist, on juba uutele nõuetele vastav tööleping.
•• Teistega oleme pidevalt tegutsenud kahes suunas: niipea, kui on tulnud vajadus mingil muul põhjusel töölepingut täiendada, siis oleme sinna lisanud ka uued tingimused. Muidugi on meil oma plaan ülejäänud lepingute üle-vaatamiseks.
•• Kontsernis kokku tuleb üle vaadata veidi üle 4000 töölepingu, sellega tegeleb 15 inimest.
•• Midagi arusaamatut seaduses nõutud ei ole. Aga ei saa pahaks panna, kui paljud suurtööandjad kimpu jäävad, sest aega 1. maist kuni 1. jaanuarini oli ikka häbematult vähe.
•• Nii suures mahus muudatuste sisseviimiseks tuleks anda aasta, see pole üldsegi palju tahetud.

Küsis Agne Narusk Eesti Päevalehest.