Reaalharu populaarsus tõuseb - üldharidusest ja kutseharidusest

Artikkel on avaldatud 29. märtsi 2004 Eesti Päevalehes.
Autor: Mari Rebane

Märtsi lõpp ja aprilli algus on põhikooli lõpetajatele aeg, kus tuleb teha otsus oma tuleviku üle – kas ja kus edasi õppida. Kuigi koolijuhtide hinnangul ei pea iga noor gümnaasiumisse edasi minema, looklevad vastuvõtupäevadel koolide uste taga pikad järjekorrad. Humanitaar- ja reaalklassidesse tikutakse võrdselt.

"Viimaste aastate lõikes on meie koolis olnud huvi reaal- ja humanitaarklasside suhtes võrdne, kuid reaalklassis on tavaliselt tugevamad tunnistused," räägib Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas. Kuid kõige enam huvi pakuvad noortele keeled, samuti meedia ning seejärel majandus, väga palju võetakse erinevaid valikaineid.

"Mina üritan oma kooli sisse saada, ei taha hakata sõitma hommikul vara bussiga linna," selgitab oma tulevikuplaane Tabasalu ühisgümnaasiumi üheksanda klassi poiss Tauno Erlenhein. Ühisgümnaasiumis pole eraldi reaal- ja humanitaarharu, vaid üks üldsuund. "Mulle see sobib," tunnistab noormees. Tema klassikaaslased aga, kel tunnistused head, pürgivad linnakoolidesse.

"See on lausa hämmastav, kui palju reaalklassi pürgitakse, huvi on väga suur. Võib-olla tuleneb see sellest, et kõrgkoolides tahetakse matemaatikat," räägib Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor Jüri Sasi. Direktori sõnul on noored väga tugevalt kõrgkoolile orienteeritud ning temagi kogemus on näidanud, et reaalklassi õpilastel on üldiselt tugevam tunnistus nii reaal- kui ka humanitaarainetes.

Humanitaarharidusega insenerid

Tartu linnavalitsuse üldhariduse peaspetsialisti Anu Masso sõnul on suundumus reaal- ja humanitaaraladele tasakaalus, selle põhjusena näeb ta suundade mitmekesistumist. "Alguses oli humanitaarsuund väga keelekeskne, nüüd on seal rohkem aineid, sama asi reaalsuunaga. Lisaks on nii mõnedki koolid asunud arengukava tasemel õppesuundi ümber kujundama," selgitab Masso.

Üks selliseid koole on Tartu Kivilinna gümnaasium, kus sügisel avatakse uus tehnoloogiaklass. "Oleme arusaamisel, et tehnilise taibuga inimesi on puudu, sestap anname noortele veidi inseneritarkust," sõnab Kivilinna gümnaasiumi direktor Ants Serk. Avatav tehnikasuund on lai, koolitust jagatakse infotehnoloogiast elektroonika ja loogikani, kavas on ka programmeerimine. Kandvateks aineteks jäävad matemaatika ja füüsika, lisaks õpetatakse inglise keelt.

Kutseharidusest vähe teadmisi

Tallinnas on 2004. aastal endiselt ülekaalus humanitaarsuund, kuigi viimastel aastatel on huvi reaalsuuna vastu kasvanud, möönab Tallinna haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Lokk. "Koolid on üsna klassikalised ning suundi eriti ei muudeta. Samas kõrgkoolide ootus on pisut teine, eriti tehnikaülikooli rektor on seda öelnud, et puudu on inseneridest," räägib Lokk.

Haridusinimesed tahaksid enam väärtustada kutseharidust, et noored ei näeks ainsa võimalusena gümnaasiumi- ja seejärel kõrgkooliõpet. "Näiteks professionaalseid tislereid ei ole Tallinnas piisavalt. Kutseharidusest teatakse vähe, seetõttu arvatakse sellel madal tase olevat," sõnab Lokk. Tegelikult on juhataja sõnul asi teine, kuid Tallinnas on selle teadmisega esialgu vähe võimalusi midagi ette võtta. "Gümnaasiumikohti on Tallinnas piisavalt ning ükski kool ei taha oma kohtadest ilma jääda. Teine asi see, et koolides ei jagata piisavalt infot kutsehariduse omandamise kohta," tuleks Loki hinnangul kutseharidust palju enam väärtustada.

Tallinna kutsehariduskoolidel on veel teinegi probleem – kui Tartus ja Pärnus kuulub kutsekool linnale, siis Tallinnas haldab seda riik. Seetõttu ei suhtle kohalik ettevõtja, omavalitsus ning kutsekool omavahel ning koolil pole täit selgust, millist spetsialisti ettevõtjal vaja on, ettevõtja aga otsib oma töölisi mujalt, sest kutsekooli kasvandikud ei vasta tema vajadustele.

Kutseharidus pärast keskkooli

Viivi Loki sõnul on Euroopas levinud, et noor omandab kutsehariduse pärast gümnaasiumiõpet, sama suunda tahaks haridusamet juurutada Tallinnas. "Tööandja eelistab ju nutikamat ja targemat töölist," sõnab Lokk.

Gümnaasiumijuhid seevastu arvavad üksmeelselt, et gümnaasium ei sobi igale noorele. "Elu näitab, et gümnaasiumisse võib ju sisse saada, aga seda ei lõpetata, põrutakse riigieksamitel," räägib Tallinna üldgümnaasiumi direktor Tiina Pall.

Tartu linnavalitsuse haridusosakond seevastu propageerib rohkem seda, et noor läheks kutsekooli gümnaasiumiharidust omandama.