Ametiühingud tahavad tööandjaid enam ohjata

Postimees 27.01.2004

Järgmisel kuul tööandjatele tehtava ettepanekuga soovib ametiühingute keskliit suurendada firmade trahve töötajate informeerimata jätmise eest ja äärmuslikul juhul lubada töötajatel firma müügitehing seisata, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ametiühingute keskliidu õigussekretäri Margarita Tuchi sõnul soosivad praegused seadused paberimajandust, mistõttu töötajad saavad suurtest muutustest firmas teada alles siis, kui need on toimunud. "Seadus ei suuna pooli dialoogi pidama," lisas ta.

Kolm aastat vana ametiühingute seaduse alusel saab tööandjat informeerimata jätmise eest trahvida, kuid trahvid on väiksed (kuni 6000 krooni). Seni pole tööinspektsioon selle seaduse alusel ühtki trahvi määranud.

Kui firma konsulteerimise ja teavitamise põhimõtetest kinni ei pea, soovib keskliit töötajatele õigust müük peatada. "Et peatada praegu toimuvat protsessi, kus otsused võetakse vastu töötajate seljataga ning öeldakse, et kui ei meeldi, minge ära," märkis Tuch. "Tahame seda olukorda muuta."

Samal põhjusel soovib keskliit ka 1-3 töötajate esindajat riigiosalusega ettevõtete ning rohkem kui 300 töötajaga äriühingute nõukogusse. "Esindaja on vaid selleks, et töötajad oleksid otsuste vastuvõtmisega kursis," täpsustas Tuch.

Tööandjate keskliidu juhatuse esimees Meelis Virkebau kinnitas, et on töötajate parema teavitamise poolt. Samas rõhutas Virkebau, et 90 protsendi juhtude puhul töötajate informeerimine Eesti suurettevõtetes toimib.

"Samuti on ka paljudes ettevõtetes olemas kollektiivlepingud, kus on kokkulepped alates palgast ja lõpetades muude erinevate soodustingimustega," märkis ta. "Aga pean väga normaalseks, kui me täpsustame, kui sageli ja mis ulatuses on tööandja kohustatud andma informatsiooni."

Töötajate õigust ettevõtte müüki suunata või takistada peavad tööandjad absurdseks. "Omanik on võtnud suure riski, investeerinud ettevõttesse oma vara ja tal on õigus ka selle üle otsustada," selgitas Virkebau.

Ka on tööandjad otsustavalt vastu töötajate nõukogudesse kaasamisele, sest töötajate esindaja ei ole kaugeleulatuvate otsuste vastuvõtmiseks tõenäoliselt küllalt professionaalne.

Nende probleemide lahendamise võimetuse tõttu tulevikus avaldab keskliit kolmepoolsetel läbirääkimistel 17. veebruaril vastuseisu praegusele sotsiaaldialoogi seaduse eelnõule. «Meie ettepanekud pole üle mõistuse, paljusid nendest saame tõestada Euroopa õigusega,» lisas Tuch.