EPL: Keskealised tööturul tõrjutud

Eesti Päevaleht: Keskealised tööturul tõrjutud
Sigrid Laev

• Marju Lauristin: 45-aastastel ja vanematel on hirm töö kaotada
• Mõned kannavad ennast tööturult maha juba enne 40. eluaastat

Kuigi töötus Eestis väheneb, on tööjõuturul valitsev noorusekultus sealt välja tõrjunud parimas loomeeas neljakümnendates inimesed, kellel on tööd leida peaaegu võimatu.

Tartu Ülikooli professori Marju Lauristini sõnul näitab Tartu Ülikooli küsitlus, et 45-aastastel ja vanematel on hirm töö kaotuse pärast ja see põhjustab suure sotsiaalse stressi. "Praegu visatakse inimesed alates 45. eluaastast tööturult välja, mil on nende töötamise tippaeg," ütles ta.

38-aastaselt maha kantud

Kuna samas väheneb sündivate laste arv, kes tulevikus peaksid pensionäre ülal pidama, siis parimas elujõus inimeste tööturult tõrjumisega põletame küünalt kahest otsast, märkis Lauristin.

Konsultatsioonifirma ARIKO ReServ konsultandi Kersti Aave sõnul on surve tööturul suur ja mõned kannavad end tööturult maha juba 40. eluaasta paiku.

"Olen kohanud noori naisi, 38-aastased tulevad ja ütlevad, et mis väljavaateid mul enam, pean otsi kokku tõmbama ja vaatama, kuhu mind veel võetakse," ütles Aave.

Üle 40-seid tööotsijaid on firmas kümme protsenti. Keskealiste puuduseks on vähene täiendkoolitus ja nõrk keelte- ning arvutioskus.

Aave sõnul küsivad tööandjad sageli nooremaid kandidaate.

"Peame vanusepiiri panemist suhteliselt diskrimineerivaks ja ebaeetiliseks, aga lähtume ikka kliendi eelistusest," ütles Aave. "Oleme pakkunud kliendile ka üle soovitud vanusepiiri, kui näeme, et tööotsija seda väärib."

Teaduskraadiga koristajad

54-aastane Olga nimetab end töölkäijana erandiks. "Kui oma 20 aastat oldud töökohalt ära tuleks, siis ma tööd ei saaks," arvab ta. "Väga raske on pärast 40. eluaastat tööd leida, minu 45–46-aastased sõbrannad on kandidaadikraadiga ja töötavad koristajana või kioskis."

Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni sõnul on aktiivsetel ja õppimisvõimelistel inimestel piisavalt võimalusi töö leidmiseks. Samas tõdes ta, et vanematel inimestel on raskem tööd saada kui noortel, kuigi tööandjad ei taha enam ka verinoori, kogemusteta töötajaid.

Tema sõnul peaksid keskealised õppima ennast välja pakkuma, hoiduma kõhklemast ja mitte kaotama lootust.

Ega tööandjale meeldi, kui töövestlusel mõne 40-aastase esimene küsimus on, et "oi, kuidas te mind, vanainimest, välja valisite" selle asemel, et tõestada, millised kogemused ja oskused tal on, ütles Ilisson.

Elukestev õpe aitaks uuele tööle
Eesti tuleviku arengukava välja töötanud teadlased panid valitsusele südamele, et välja tuleks töötada elukestva õppe süsteem, mis soodustaks ümberõpet ja soosiks tööturule tagasi-pöördumist.

"Elukestev õpe ei ole mitte lihtsalt ilus loosung, käsitööringi või prantsuse keele õppimine vabast ajast, vaid see tähendab sisuliselt seda, et me hoiame inimesi pikemat aega tööturul arenguvõimelistena," ütles Lauristin.

Peaminister Juhan Partsi sõnul tahab valitsus muuta tööturu paindlikumaks ja suurendada sotsiaalset partnerlust ametiühingute ja tööandjatega.


EPL JUHTKIRI: Liiga palju tööpuudust

Töö leidmise kohta räägitava võib lühidalt kokku võtta nii: noored ei saa tööd, sest neil pole kogemusi, vanad ei saa tööd, sest vajavad ümberõpet ja on sageli ka madala enesehinnanguga. Riik tööturuprobleemide leevendamiseks üht-teist teeb, aga otsustavat murrangut paremusele toimunud pole.

Üle 50-aastaste hulgas on töötuse protsent küll Eesti keskmise lähedal, aga kümne aastaga on 15 000 võrra tõusnud inimeste hulk, keda statistika haiguse või vigastuse tõttu tööjõu hulka ei arva. Paljud neist on vanemapoolsed, kes tulututele tööotsingutele eelistavad väikest, aga kindlat sotsiaaltoetust.

Noortest on võib-olla saanud veelgi probleemsem grupp. 15-24-aastaste hulgas on töötuse määr 20 protsendi ringis ehk kaks korda Eesti keskmisest kõrgem. Samas on viimase kümne aastaga ligi 40 000 võrra kasvanud nende noorte arv, keda statistika töötuse arvutamisel arvesse ei võta, sest nad on seotud õpingutega. Ja 4-5 aasta pärast hakkab kõrgkooliõpingute või tööleasumise ikka jõudma laulva revolutsiooni aegse beebibuumi põlvkond.

Lähemaks 3-4 kuuks toovad tööturule pisut leevendust ehitus, teenindus ja põllumajandus - neil aladel on ju suviti tegevust rohkem. Ent tööstusettevõtted Konjunktuuriinstituudi andmeil töötajaid juurde palgata ei kavatse (isegi kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle ei kaeba töösturid enam häälekalt).

Ent hooajalised tegurid vähendavad töötust heal juhul vaid 1-2 protsendi võrra. Järelejääv üheksa protsenti pole veel tase, mille üle saaks uhkust tunda. Üksnes riigi jõupingutustest murrangu toomiseks vaevalt piisab, vaja on ka tööandjate suuremat toetust - selle asemel, et kaevata heade töötajate puuduse üle, võiksid nad suhtuda noortesse ja vanemapoolsetesse tööotsijatesse väiksema eelarvamusega ning näha veidi vaeva nende oskuste arendamisega. Noortele tööotsijatele oleks abiks oma ootuste vaoshoidmine, vanadele aga oma enesehinnangu tõstmine ja moodsate "trikkide" õppimine.