PM: Kuidas mõista võrdõiguslikkust?

24.09.2002

Kõigi inimeste võrdse kohtlemise nõue on ette valmistatud võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõVKS) lähtepunkt. Kuigi meil on olemas õiguslik regulatsioon, mida võib küll pidada ebapiisavaks, puudub võrdse kohtlemise temaatika kohtupraktikas. Vaatamata võimalusele diskrimineerimise toimepanemisel pöörduda kohtusse, ei ole peaaegu keegi seda võimalust kasutanud. Justiitsministeeriumile on ette heidetud, et me loome üht ja üldist seadust, kui mujal maailmas ei ole seda veel tehtud ehk meil pole eeskuju, mida järgida. Positiivsena meenub tabav arvamus TOMist, kus öeldi, et Eesti püüdku asi ka teistele riikidele selgeks teha. Siis on näha, et ka siin osatakse midagi mõistlikku välja mõelda. Tõepoolest, kuna Eestil puudub vastav kogemus, siis miks peaksime käima sama rada, mille on läbinud teised riigid oma võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise arengus üksikseaduseid ja eraldi organeid - ombudsmane - luues. ELi liikmesriikides on vajadus soolise võrdsuse saavutamiseks tekkinud varem kui probleemid rahvuslike ja rassiliste vähemustega, ka seksuaalse suundumuse vähemuste kaitse on tekkinud alles viimasel ajal. Eestis on aga kõrvuti soolise ebavõrdsusega juba lähiajal ette näha vajadust suurt rõhku pöörata rahvusvähemuste kaitsele, lisaks on süvenemas arvamus, et üle 40 aasta vanused inimesed ei ole enam töölevõtmiseks kõlblikud. Märkigem, et selle aasta jaanuaris otsustas Austria parlament moodustada ulatusliku komisjoni, kes hakkaks läbi viima avalikku arutelu ühtse diskrimineerimisvastase seaduse väljatöötamise võimalustest. Töö peaks lõppema seaduseelnõu valmimisega ning parlamendi menetlusse andmisega. Ühe üldise seaduse loomise kasuks räägib ka asjaolu, et inimene, kes leiab, et teda on diskrimineeritud mitmel alusel, näiteks sugu ja vanus, saab abi ühest kohast. Ka Euroopas räägitakse viimasel ajal üha enam tõusetunud küsimustest nn segakaasustest. Eelnõus on arvestatud põhimõttega, et kõiki tunnuseid ei saa vaadata ühest aspektist, vaid iga alus on erinev, mida omavahel ei ole võimalik võrrelda. Organi juures hakkavad tegutsema iga üksiku valdkonnaga tegelevad nõunikud, mis peakski tagama igale tunnusele keskendumise. Lisaks eelnevale tuleb arvestada riigi rahaliste vahendite optimaalset paigutust nii järelevalveorgani loomisel kui üleriigiliste spetsialistide võrgu väljakoolitamisel. Teiste riikide kogemuse arvestamisel tuleb igal juhul arvestada Eesti eripära, eelkõige erinevat rahvaarvu. Näiteks Leedu võrdõiguslikkuse ombudsmani poole pöörduti 1999. aasta jooksul veerandsaja kaebusega, 2000. a esimese poolaasta jooksul on õigusabi saanute arv kahekordistunud. Aga Leedus elab ligi 3,7 miljonit inimest ja Eestis vaid 1,3. Eelnõu koostamisel võtsime osaliselt üle soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVÕS) regulatsiooni. Oleme algusest peale olnud erineval arvamusel, millised vahendid valida eesmärgi saavutamiseks. Näiteks ei ole me nõustunud, et inimesele antakse kaks aastat aega, et pöörduda kohtusse või võrdõiguslikkuse komisjoni poole. Kuna vaidluses peab just tööandja tõendama, et diskrimineerimist pole toimunud, siis on selline pikk aeg tema suhtes ülekohtune. Vaatamata erinevatele seisukohtadele on eesmärk ühine: luua tõhus võimalus probleemide lahendamiseks. Hetkel on lahendusena ette valmistatud kaks seaduseelnõu, millest üks keskendub üksnes soo-temaatikale ning teine mitmele erinevale, näiteks sugu, rass, rahvus, vanus, puue, seksuaalne suundumus, usuline või muu veendumus, õiguslik või sotsiaalne seisund. Arvestades just Eesti olusid, võiks püüda reguleerida ühe seadusega kõigi sarnaste võrdsuspõhiõiguste kaitse. Nii püüamegi oma eelnõuga välja pakkuda kompromissi, milles kajastuksid euronõuded sobitatuna Eesti ühiskonda ja õigusesse. Eesmärk ei ole seaduse kui sellise loomine, vaid ühiskonna eelarvamuste muutmine. Seda eelkõige kasvatuse ja selgitustöö abil. Aga ka mugava ja tegusa mehhanismi loomisega isikute jaoks, kes tunnevad end diskrimineerituna. Samal teemal 24.09.2002 Postimees, Helje Pikkof "Kuidas mõista võrdõiguslikkust?" 24.09.2002 Võrdõiguslikkuse seadus saadeti Riigikogusse
Postimees
http://www.postimees.ee
Helen Kranich
justiitsministeeriumi avaliku õiguse osak. nõunik
0
0

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000