|
EPL: Tööandja: ei mingit seksi kontoris!
25.03.2002
Kui riigikogu võtab vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse, laskub tööandja õlgadele kohustus jälgida, et töötajad oleksid kaitstud seksuaalse ahistamise eest. Kuidas nad seda teha kavatsevad, uuris Agne Narusk
Peatselt jõuab parlamenti soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu, mis muuhulgas annab tööandjatele soolise võrdõiguslikkuse edendaja rolli. Edendamistöö ühe punktina peab ülemus hoolitsema selle eest, et tema töötajaid ei ähvardaks seksuaalne ahistamine.
Bioloogiat käskkirjaga ei muuda. Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Imre Rammul vastab pärimisele nii: "Ei kuidagi. Ma ei näe selleks võimalust või tõsist vajadust, et panna kõik inimesed sotsiaalse kontrolli mõttes ühte suurde ruumi tööle. Või siis käia järel ja vaadata, et keegi jumala eest ei ahistaks kedagi. Inimestele tuleb selgitada, kuidas tegutseda, kui midagi taolist toimub."
Kui alluv pöörduks Rammuli poole ahistamismurega, ei tormaks juhataja kohe vallandama, vaid uuriks tausta. "Kui asi pole kriminaalmaiguline, korraldan vestluse teemal "selline asi jääb edaspidi ära"."
Rammuli arvates tekivad suhted tööl paratamatult - ühised kontaktid, ühised huvid. "Ma küll ei tahaks näha, et ühel hetkel saab asi sellise lõpplahendi, et kui soovid daamiga välja minna, tuleb kirjutada A4-lehele avaldus ja võtta ülemuselt allkiri. Iga inimene peab tunnetama oma piire ja enamasti tunnetatakse ka. Bioloogia on oma töö teinud ja mina seda käskkirjaga muuta ei saa."
Lepingusse ahistamist keelav punkt? EBSi juhtimiskoolituse keskuse juhataja Jan Andresoo vaikib nõutult, ohkab. "Seda ma ei usu, et ahistamine meil probleemiks on. Aga kuskil kindlasti on, inimesi on igasuguseid."
Kui keegi on kellegi vastu ebaviisakas ja kasutab kurjasti positsiooni, ei ole muud lahendust, kui personaalselt rääkida. See omakorda eeldab taolise inimese olemasolu, kes suudaks erapooletult keerulise probleemi lahendada, arutleb juhataja.
"Reegleid siin teha ei saa, aga juht saab omalt poolt peegeldada firma üldisi väärtusi. Et meie siin väärtustame tervet ja inimlikku töökeskkonda, kus kõik saavad hästi läbi ja suhtlevad professionaalselt. Viimane ei tähenda ainult tööalast suhtlemist, vaid seda, et suhted on terved ja ausad."
Kui Andresoo võtab inimese tööle, selgitab ta uustulnukale firma kultuuri ja väärtushinnanguid. "Ma usun siiralt, et terve mõistus on olemas ja ma ei pea lepingusse kirjutama ahistamist keelavaid klausleid, mis minu arvates on iseenesest kõrvalekalle tervest maailmapildist."
Kontorites seinad maha? Hansapanga personalidirektor Hels Mikkal: "Me just juristiga lugesime seda seadust. Paljud punktid tekitasid arutelu, aga huvitaval kombel mitte see."
Personalidirektor juhib tähelepanu punktidele, mille järgi on olulised töötaja oskused ning kvalifikatsioon, kuid teisalt peab tööandja võtma ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi. "Miks me aga seksuaalse ahistamise kaitse punktile ei mõelnud, on see, et meie organisatsioonis võib iga töötaja mis tahes probleemiga pöörduda kas juhi või personaliosakonna poole. Töötaja võib nii või naa absoluutselt kõikidest oma muredest rääkida."
Avatud kontorite ehitamine kõrvaliste kabinettide asemele on küsitletute meelest pelgalt tehniline vahend, mis hoiakuid ei muuda. "Taolised sammud ei tule meil kõne allagi, see on mõeldamatu ja põhjendamatu," ütleb Hels Mikkal.
Ahistamise vältimine käib töötingimuste alla
Üks seaduse väljatöötajaid, sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse büroo juhataja Ülle-Marike Papp näeb seksuaalse ahistamisega võitlemiseks tervet rida võimalusi. Näiteks panevad suured firmad ja kompaniid vastavad punktid sisse kollektiivlepingutesse ja teevad plaane, kuidas nähtusest lahti saada. Eesmärgiks ikka see, et töötajad saaksid tegeleda tööga, mida organisatsiooni eesmärkide täitmiseks vaja, ning ei tunneks end ebamugavalt kas või kellegi keelekasutuse pärast.
"Ma arvan, et iga tööandja on huvitatud, et tema organisatsiooni kultuur oleks heal tasemel, kui ta ei taha olla just Carabas Barabas, autokraatlik ja inimestest mittehooliv," ütles Papp. Tema sõnul on töögrupil kavas välja anda juhendid ja käsiraamatud, mis selgitavad seksuaalse ahistamise tähendust. Ahistamisest hoidumine on üks töötingimuste osa, nagu ettevõte vastutab valgustuse, soojuse ning teiste tingimuste eest, peab ta vastutama terve õhkkonna eest. "Ahistamine pole konkreetne tegevus, vaid ka õhkkond, mis seda soodustab. Millegipärast mõtlevad kõik ahistamise all seksuaalsuhet, aga see pole nii," selgitas Papp.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu
Seksuaalne ahistamine on alluvus- või sõltuvussuhetes olevale isikule soovimatu või tema väärikust alandav seksuaalse suunitlusega tegevus, mis loob häiriva, hirmutava, vaenuliku või allaheitliku õhkkonna ja mida isik tõrjub või talub seepärast, et see otseselt või kaudselt väljendatuna on eelduseks tööle võtmisele, töösuhte säilimisele, koolitusele lubamisele, tasu maksmisele või teistele eelistustele või soodustustele. (§3, punkt 1/5)
Seksuaalne diskrimineerimine ja ahistamine on nähtus, mille all mõeldakse teisele soole vaenulikku keskkonda või seksuaalselt ahistavana võetavat käitumist. Sellega võivad liituda vihjed, puudutused, pornograafilise sisuga materjali nähtaval pidamine või raskemal kujul vägistamiskatsed. (seadusele lisatud seletuskiri)
Tööandjad soolise võrdõiguslikkuse edendajatena (§11)
(1) Tööandja peab soolist võrdõiguslikkust edendades:
1) tegutsema nii, et vabadele töökohtadele võetakse tööle mõlemast soost isikuid;
2) võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise;
3) kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi;
4) hoolitsema, et töötaja on kaitstud seksuaalse ahistamise eest; teavitama töötajat käesolevas seaduses garanteeritud õigustest.
(2) Tööandja peab koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Andmete kogumise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Miks seadust on vaja:
Eesti poolt võetud rahvusvaheliste inimõigusalaste kohustuste täitmise kõrval on eelnõu vajalik Eesti seadusandluse kooskõlla viimiseks Euroopa Ühenduse õigusega, mis omakorda on eeltingimuseks ühinemiseks Euroopa Liiduga. (seletuskiri)
Eesti Päevaleht 25.03.2002
http://www.epl.ee
Agne Narusk
0
0
|
|
|
Eesti
English
Πо-русски
Uudiskirjad