|
PM: Kümne aastaga kasvasid palgad Eestis 40 korda
31.01.2002
Tuleviku-uuringute instituudi uurimuse järgi võib oodata Eesti ning Euroopa Liidu palgatasemete ühtlustumist 50-60 aasta jooksul, eurotasemele lähenedes palgatõus aeglustub.
Tuleviku-uuringute instituudi analüütik Jaanus Raim lausus Ettevõtja Eurofoorumil, et tarbijahinnad on Eestis viimase kümne aastaga kasvanud keskeltläbi 30 korda, samal ajal on aga Eesti palgad tõusnud 40 korda. Selle tõttu on Eesti keskmise töötasu suhe Euroopa keskmisesse töötasusse tõusnud 0,45 protsendilt 18 protsendile.
Instituudi analüüsi järgi hakkab peamine mõju palgatasemetele tulema läbi kapitali sissevoolu kasvu, sissevool kasvab tänu ühtsetele seadustele ja tollibarjääride vähenemisele. Ühtlustavat osa võib täita ka riigi tehtavate takistuste vähendamine riikidevahelisele tööjõu liikumisele.
Samuti on üheks palgatõusu põhjuseks ka tootlikkuse tõus, mis tähendab, et palgad tõusevad vastavalt loodavale lisaväärtusele. Suurenema peaks ka eksport, mistõttu ettevõtete tulude vähenemist ei tasu karta.
Järgmiselt kümnendilt võiks instituudi analüüsi järgi oodata sarnaselt eelmise kümnendiga palkade lähenemisel Euroopale eelmise kümnendiga võrreldavat kiirust. Kui aga Eesti ei ühine Euroopa Liiduga planeeritud 2004.-2007. aastal, siis palgad jätkuvad küll ühtlustamist, kuid seda aeglasema tempoga.
Uuringu järgi võiks sel juhul palkade ühildumine olla vaid kolmveerand sellest, mis nad oleksid liitudes. Ka hinnatõus oleks siis madalam, jääks aga mõlemal juhul siiski alla palgatõusule.
Hansapank Marketsi analüüsiosakonna juhataja Urmas Riieli kinnitusel aitaks Eesti edule kaasa, kui inimesed liiguksid võimalikult palju, samuti tuleb valida, kas tööturg on efektiivne või on hoopis turvaline.
Riieli kinnitusel püsivad endiselt käärid erinevate sektorite palkades, sest sektoreis on pakkumise-nõudluse tase tööjõule erinev. Riigi sotsiaalpoliitika korraldamisel on aga ohuks, et ülemäärane sotsiaalpoliitika võib kääride vähenemist just pidurdada.
Eestist teise riiki liikuda soovivate inimeste puhul on suurim eelis eelkõige keeli valdavatel spetsialistidel. Eelistatumas olukorras on ka madalapalgalised lihttöölised. Samas on välisriikidesse tööleminekul takistusteks eelkõige inimeste julgus elukohavahetust ette võtta.
Nii vahetab Riieli andmetel USAs elukohta kümne aasta jooksul ligi 25 protsenti elanikest, Euroopa Liidus aga vaid neli protsenti.
Euroopas on ka tööjõuturg tunduvalt jäigem, mistõttu majanduskasvu puhul hakkavad Euroopa ettevõtted uusi töökohti looma alles siis, kui kasv ületab 1,5 protsenti, USAs luuakse aga töökohti juba siis, kui majandus kasvab.
Riieli kinnitusel on praeguseks kõige mobiilsem ikkagi kapital, selle liikumisele piirangu seadmine tähendaks tootlikkuse vähenemist. Kapitali puhul investeerib aga vaid viiendik investoreist riiki seepärast, et tööjõud on odavam. Enamasti investeeritakse korraliku infrastruktuuriga riiki.
Eesti ja Euroopa Liidu majanduste ühtlustumisel on Ida-Saksamaa näitel Riieli väitel eelisseisus rikkama riigi jõukad ning vaesema vaesed. Surve alla võivad aga sattuda rikkama riigi vaesemad ning vaesema riigi jõukamad elanikud.
Postimees 31.01.2002
http://www.postimees.ee
Harli Uljas
harli.uljas@postimees.ee
0
0
|
|
|
Eesti
English
Πо-русски
Uudiskirjad