Alampalga tõstmine toob kaasa suuremad trahvid

31.10.2000

Postimees 31.10.2000 Miinimumpalga 200-kroonine suurenemine 1600 kroonini on hea sõnum madalapalgalisele, auk kroonilise kihutaja ja valesti parkija eelarves suureneb aga sadade kroonide võrra. Suurem alampalk kergitab peale liikluseeskirja rikkujate nii bussijäneste, valesti parkijate kui pisihuligaanide elukallidust, seda mõistagi seadusesilmale vahelejäämise korral. Tartu liikluspolitsei avariitalituse juhtivinspektori Tuulik Tormase sõnul on trahvid juba praegu üpris suured ja nii mõnigi rikkuja jääb nende tasumisega hätta. Kiiruse ületamise eest rohkem kui 20 km/h saab võtta juhtimisõiguse 1-3 kuuks. "Mõni teeb kohe ettepaneku juhtimisõiguse äravõtmiseks, sest ta ei suuda lihtsalt maksta," lausus Tormas. Politsei tuleb sellisele rikkujale üldjuhul vastu ja riigi tasku jääb tühjemaks. Tormas ei soovinud prognoosida, kas trahvide suurenemine toob endaga ajutiselt juhtimisõigusest loobujate hulga kasvu. "Ei oska prognoosida, aga arvata võib." Samas ei vähenda trahvisummade suurenemine Tormase isiklikul hinnangul eeskirja rikkujate hulka. Tallinna transpordiameti juhtivspetsialisti Jüri Miglai sõnul on trahvi maksmine bussijänesele selles mõttes vabatahtlik, et aus inimene ostab endale pileti. Ametiühingute Keskliidu pressisekretäri Tõnu Vare sõnul on ametiühingud jõudnud riigiga alampalga suurendamiseks tulevast aastast põhimõttelisele kokkuleppele. "Neljapäeval peaks pandama protokollile käed alla," kinnitas Vare. Madalapalgaline töötaja võidab tulumaksuvaba miinimumi kaudu oma kuupalgalt tuleval aastal veel 52 krooni lisaraha. Alampalga suurenemine tõstab Vare väitel ka teisi palgaastmestiku alumistel redelipulkadel olevaid palku. Vare hinnangul saab Eesti töötajatest alampalka praegu 5-7 protsenti. "Kui meil on kokku natuke üle 600 000 töötaja, siis on neid inimesi kuni 50 000." Vare sõnul elavad Eesti madalapalgalised töötajad enamasti maapiirkondades. "On muidugi kvalifitseeritumad ja haritumad töötajad, kes saavad alampalka, aga ülejäänu makstakse ümbrikupalgas." Riigieelarvele väike mõju Madalapalgalised inimesed ei pane 200-kroonist lisaraha sukasäärde ja nii rändab see raha Vare sõnul kauplustesse. "See raha tuleb käibesse tagasi," märkis ta. Rahandusministeeriumi avalike suhete nõuniku Daniel Vaariku andmetel teenib riik alampalga suurenemise tõttu trahvide ja tulumaksuna kuni 20 miljonit krooni täiendavat tulu. "Me ei ole pidanud praegu vajalikuks eelarveprojekti selle võrra korrigeerida - see on nii väike summa, et ei avalda olulist mõju suures eelarves," ütles Vaarik. Valvurid-koristajad Viru Kalatööstuse osaniku ja juhatuse esimehe Agu Laanemetsa sõnul töötab 700 palgalisega ettevõttes alampalgaga praegu paarkümmend valvurit-koristajat. "Alampalga suurenemine ei too meile suurt midagi kaasa. Umbes 20 inimese palk tõuseb 200 krooni," rääkis Laanemets. Alampalga suurenemisega ei kaasne Laanemetsa kinnitusel Viru Kalatööstuses teiste väiksemapalgaliste töötajate palgatõusu. Noor, terve ja töökas inimene ei saa Laanemetsa kinnitusel Eesti oludes miinimumpalka. "Eks see natuke kahtlane oleks, kui normaalne ja terve inimene teeb usinasti tööd ja ei suuda teenida rohkem kui miinimumpalka," rääkis ta. Alampalga suurenemine sunnib Laanemetsa hinnangul varimajandusega seotud firmasid maksma pisut rohkem tulumaksu. "Eks siis ümbrikuosa jääb väiksemaks ja ametlik osa suuremaks, kui selline ümbrikupalga maksmine kusagil toimub," rääkis ta.
Nils Niitra
nils.niitra@postimees.ee
0
0

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000