|
Äripäev 28.08.2000: Tööaja reformist
28.08.2000
Tööõiguse reformi käigus muudetakse ka töö- ja puhkeaja seadust. Töönädala maksimaalpikkuseks saab 48 tundi. Ametiühingutel on uuenduse suhtes oma seisukoht.
Ületunnitöö ja selle piiramine
Eestis on 40tunniline töönädal. Koos ületunnitöö ja kohakaaslusega võib töötada kuni 60 tundi nädalas. Uus eelnõu säilitab 40tunnise normtööaja, kuid sätestab, et koos teiste töölepingutega, ületunnitööga jms võib inimene tööd teha kuni 48 tundi nädalas.
Tundub, et tööaeg lüheneb, tegelikult aga see kasvab: kavatsetakse kaotada ületunnitöö aastapiirnorm, mis on 200 tundi. Igaüks võib välja arvutada, et eelnõu võimaldab teha 416 ületundi aastas. Loomulikult ei pea kehtivast piirangust kinni sugugi kõik tööandjad ega töötajad. Palga maksmine näiteks 300 ületunni eest aastas tähendaks aga tööandjale trahvi, ning töötajad jäävad sageli oma palkadest ilma. Piirmäära kaotamise üks õigustusi on töötaja õiglasem tasustamine.
Teisest küljest aga on inimesel õigus puhkeajale. Kui lubatakse töötada 48 tundi nädalas ega piirata ületunnitöö kestust aastas, siis teatud ettevõtetes võib see tähendada, et kuuepäevane töönädal ongi normaalne.
Kuigi nii kehtivas seaduses kui ka eelnõus on kirjas, et ületunnitöö saab toimuda ainult poolte kokkuleppel või tootmisvajaduse korral, on tihtipeale pikemad tööpäevad tööandja suva. Riik on otsustanud, et meile antakse kaks puhkepäeva nädalas ja ülejäänud ajal töötame keskmiselt 8 tundi päevas, ja kui kavatsetakse midagi muuta, siis öelgu ausalt: kodanikud, töötagem kuus päeva nädalas!
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) tegi ettepaneku selgesõnaliselt sätestada normtööaeg nii nädalas kui ka päevas, lubada ületunnitööd ainult eelneva kokkuleppe alusel (välja on toodud ka hüvitamise viis) ja kehtestada ületunnitöö aasta piirnorm.
Mitme töölepingu alusel töötamine
Tuleviku tööseadus ei näe ette sellist nähtust nagu kohakaaslus. Miski aga ei keela mitme töölepingu alusel töötamist.
Töölepingu seaduse eelnõu annab valikuvõimaluse: kas kohakaaslane ja tööandja lähevad lahku või vormistatakse tööleping ümber, kui see ei ole vastuolus tööaja piirnormiga. Praktikas tähendab see piirang suures osas põhimõtet “üks mees – üks töökoht”.
Kohakaaslasi ei ole meie ühiskonnas sugugi vähe ning nende jaoks tähendaks uuendus sissetuleku olulist vähenemist. Teine asi, kas ühe mehe mitmel kohal töötamine on riigile ja ühiskonnale (arvestades tööhõive hetkeseisu) kasulik. Samas ei usu, et kohakaasluse ärajätmine üksinda on imerohi tööpuuduse vastu – lahend peitub siiski aktiivsetes tööturumeetmetes.
Nii olulist tööturu instrumenti ei saa lihtsalt seadusest maha kriipsutada. EAKLi arvates peaksid eelnema kohakaasluse kaotamisele majanduslikud ja sotsioloogilised uuringud kohakaasluse vajadusest, mõjudest ja selle kaotamise tagajärgedest.
Emad ja lapsed
Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte liiga järjekindel rakendamine eelnõus viskab koos pesuveega ka lapse välja. Naisel, kes kasvatab alla 14aastast last, on praegu teatud õiguslikud ootused: öösel ja puhkepäeval saab teda tööle saata ainult tema nõusolekul. Ületunde ei pea ta tegema ka tootmishädavajaduse korral, kui ta seda ei soovi. Ta saab nõuda osalise tööaja rakendamist. Kui eelnõu praegusel kujul seaduseks saaks, jääksid need soodustused ainult naistele (ja meestele), kes last üksinda kasvatavad.
Nõukogude ajal oli hulk fiktiivseid lahutusi, et saaks üksikvanematele ettenähtud soodustusi. Kui Eesti riigis saab täisperes elamine nii suureks patuks, et lapsi kasvatavad inimesed tööajasoodustusi ei saa, siis... Ei oska prognoosida, mis juhtub. Aga kas riigimehed oskavad? Ametiühingud seda mõttetut muudatust ei toeta.
Tööaja reform on kindlasti vajalik. Kuid toetada saab ainult uuendusi, mis on samm edasi, mitte aga elust kauge põhjendusega tehtut. Tegemist on väga tundliku valdkonnaga, mis tuleb hoolikalt ja sisuliselt, mitte formaalselt läbi töötada. Praegust põlve otsas tehtud eelnõu ei saa ametiühingud kuidagi aktsepteerida.
EAKLi õigussekretär Margarita Tuch
|
|
|
Eesti
English
Πо-русски
Uudiskirjad