ÜHISAVALDUS ÜMBRIKUPALKADE VASTASEST KOOSTÖÖST

Tallinn, 18. jaanuar 2005

ÄRAKIRI

Meie, allakirjutanud asutused ja organisatsioonid, leppisid täna kokku koostöös, et tõhustada meetmeid võitluses illegaalse palga maksmisega ning muuta üldsuse suhtumist ümbrikupalkadesse.

Koosolnud tõdesid, et ebaseaduslike töötasude osakaal Eestis on küll viimastel aastatel vähenenud, kuid sellest hoolimata avaldab see jätkuvalt negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale ning vähendab oluliselt töötajate sotsiaalseid garantiisid.

Deklareerimata palgalt ei saa töötaja töövõimetus-, koondamis- ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevius saadav pension. Ümbrikupalga maksja tekitab oma tegevusalal ebaterve konkurentsi, mis paneb seadusekuulekad äriühingud ebavõrdsesse olukorda.

Koostöönõupidamisest osavõtnud leppisid kokku rakendada järgmisi meetmeid:

1. Süstemaatiliselt teavitada üldsust, tööandjaid ja töötajaid ümbrikupalga mõjust töövõimetushüvitistele, raviteenusele, koondamishüvitisele, vanemahüvitisele, töötuskindlustus-hüvitisele, puhkusetasule, pensionile ja teistele sotsiaalsetele garantiidele.
2. Ametiühingute, tööandjate- ja erialaliitude kaasabil mõjutada ebaausaid tööandjaid loobuma ümbrikupalga maksmisest.
3. Järelevalve ja kontrollitegevuse paremaks korraldamiseks analüüsida kehtivat seadusandlust, sh riigihangete osas ning vajadusel teha ettepanekud selle muutmiseks, et tagada võimalus töötajate isikute kindlakstegemiseks kontrolliobjektidel ja muuta kohustuslikuks töötajate arvestuse pidamine ettevõtete majandustegevuse kohas. 
4. Koondada tähelepanu probleemsetele tegevusvaldkondadele, teostada ühiselt süsteemset kontrolliobjektide valikut ning tagada tegevuse koordineerimine ühiskontrollide läbiviimisel. 
5. Luua Töötukassa juhtimisel ametkondade- ja organisatsioonidevaheline infovahetus ja kontrolli süsteem tagamaks töötuskindlustushüvitise maksmist inimestele, kes on tööta ja otsivad tööd. 
6. Kohalikel omavalitsustel vältida toetuste maksmist inimestele, kes tegelikkuses töötavad või saavad suuremat palka kui palgatõendil märgitud. 
7. Kohalikel omavalitsustel selgitada ettevõtjatele ümbrikupalkade maksmise negatiivset mõju kohaliku omavalitsuse eelarve kujunemisele ja arengukavade elluviimisele. 
8. Selgitada üldsusele ümbrikupalga saamisest tingitud pensioni väljamaksete vähenemist. See ei võimalda ümbrikupalka saanud inimestel tulevikus endaga toime tulla, mistõttu suureneb sotsiaalabi vajajate hulk ning kohaliku omavalitsuse kulutused sotsiaaltoetustele. 
9. Laiendada ametiühingute tegevust valdkondadesse, kus ümbrikupalkade maksmise probleem on enamlevinud, sõlmida neis tegevusvaldkondades palga kokkulepped. 
10. Tööandjate Keskliidu eestvedamisel mõjutada ettevõtteid liituma erialaliitudega ja luua koostöös Maksu- ja Tolliametiga märk “Aus maksumaksja”.

Koostöönõupidamisest osavõtnud asutused ja organisatsioonid leppisid kokku luua ülaltoodud meetme elluviimiseks kolm töögruppi:
         Järelevalvealane koostöö – koordinaator Maksu- ja Tolliamet
         Seadusloome töögrupp – koordinaator Tööinspektsioon
         Ühiskonna teavitamise töögrupp – koordinaator Maksu- ja Tolliamet

Töögrupid esitavad aruanded kaks korda aastas, esimesed aruanded esitatakse 2005. aasta oktoobris, 42. nädalal. Järgmise koostöönõupidamise kokku kutsumise korraldab Maksu- ja Tolliamet.

Allakirjutanud:
Maksu- ja Tolliamet
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Eesti Haigekassa
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Tööandjate Keskliit
Tööturuamet
Eesti Töötukassa
Tööinspektsioon
Eesti Ametiühingute Keskliit