ÄRAKIRI

EESTI AMETIÜHINGUTE KESKLIIT
EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT

KOKKULEPE UUE TÖÖLEPINGU SEADUSE PÕHIMÕTETE KOHTA

Eesti Ametiühingute Keskliit esindaja Kadi Pärnitsa isikus ning Eesti Tööandjate Keskliit esindaja Meelis Virkebau isikus lepivad kokku alljärgnevas

1. Kinnitada ühisseisukohad töölepingu seaduse eelnõu olulistes küsimustes, mis väljendavad töötajate ja tööandjate huvide kompromissi töölepingu oluliste aspektide reguleerimisel (vastavalt lisale).
2. Ühiselt taotleda Vabariigi Valitsuselt ülalmainitud ühisseisukohtade inkorporeerimist töölepingu seaduse eelnõusse ning tegutsemist selle nimel, et Riigikogu poolt vastu võetud töölepingu seaduse eelnõu kajastaks sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitut.
3. Ühiselt taotleda Vabariigi Valitsuselt raha eraldamist tööinspektorite, kohtunike, töövaidluskomisjoni liikmete ning tööandjate ja töötajate koolitamiseks, teatmematerjalide ja kommentaaride ettevalmistamiseks, eesmärgiga paremini mõista ja rakendada töölepingu seadust ja soodustada koostööle ja vastastikkusele usaldusele rajanevate töösuhete teket.
4. Ühiselt taotleda Vabariigi Valitsuselt tööraamatute hoiule võtmist Sotsiaalministeeriumis või selle allasutustes eesmärgiga kindlustada enne 1999.a. teenitud pensioniõigusliku staazi arvestamist.
5. Pooled peavad vajalikuks sõlmida Vabariigi Valitsusega kolmepoolne kokkulepe käesoleva kokkuleppe punktides 2-4 sätestatu realiseerimiseks.

Allakirjutanud:

Eesti Ametiühingute Keskliidu nimel
Kadi Pärnits

Eesti Tööandjate Keskliidu nimel
Meelis Virkebau

Tallinnas, 22. septembril 2003. a.

Lisa 1 kokkulepele uue töölepingu seaduse põhimõtete kohta

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu ühisseisukohad töölepingu seaduse eelnõu olulistes küsimustes

Sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid lepivad kokku alljärgneveas:

1. Seaduse jõustumine

Töölepingu seadus jõustub mitte varem kui kuue kuu möödudes pärast selle rakendusseaduse väljakuulutamist.

2. Riigieelarve vahendite eraldamine

2004.a. riigieelarve näeb ette vahendid tööinspektorite, töövaidluskomisjoni liikmete, kohtunike ja tööandjate ja töötajate esindajate koolituseks töölepingu seaduse eelnõuga seotud küsimustes  (jaotatakse kolmeks sihtrühmaks - järelevalve teostajad, õiguse mõistjad ja töötajad/tööandjad, igale sihtrühmale eraldatakse vähemalt 20 tundi koolitust), teatmematerjalide ja kommentaaride ettevalmistamiseks.

3. Korrektuuri teostamine

Enne Vabariigi Valitsuse istungile saatmist läbib eelnõu keelelise ja normitehnilise korrektuuri.

4. Määratud ajaks sõlmitud tööleping

Sõnastada eelnõu § 6 lg 1 p 1:
"1) tähtajalise töö tegemise ajaks või ajaliselt piiratud tööülesande täitmiseks kuni viieks aastaks;".

Sõnastada eelnõu § 6 lg 1 p 2:
"2) töömahu ajutise suurendamise ajaks kuni üheks aastaks;".

Muuta § 6 lg 4 ja sõnastada see järgmiselt:
"(4) Sama töö tegemisel määratud tähtajaks töölepingute järjestikkuse sõlmimise puhul katseaega ei kohaldata.". Seega ei muutu määratud tähtajaga leping automaatselt määramata tähtajaga lepinguks ainult seepärast, et seda sõlmitakse sama töö tegemiseks rohkem, kui kaks korda järjest. 

Muuta § 59 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:
"(3) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud aluste puudumisel määratud tähtajaks sõlmitud tööleping loetakse määramata tähtajaks sõlmitud töölepinguks ning selline tööleping  tähtaja möödumisel ei lõpe.".

§ 60 pealkirjast jäetakse välja sõna "määramata tähtajaga" ja § 60 lg 1 sõnastust muudetakse järgmiselt:
"(1) Töötaja või tööandja võib nii määramata kui määratud tähtajaks sõlmitud töölepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette seaduses sätestatud korras. Tööandja võib töölepingu korraliselt üles öelda üksnes käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud alustel;".

§ 73 lg 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
"(4) kui tööleping oli sõlmitud määratud ajaks - töötaja keskmise päevapalga ulatuses iga tähtaja möödumiseni jääva kalendripäeva eest, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud suuruse.".

Jätta välja § 60 lg 8 ja § 77.

5. Katseaeg

Sõnastada eelnõu § 6 lg 4 järgmiselt:
"Sama töö tegemisel määratud tähtajaks töölepingute järjestikkuse sõlmimise puhul katseaega ei kohaldata.".

§ 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
"(3) Katseaega ei kohaldata alla 15-aastasele või koolikohustuslikule alaealisele.".

6. Töösisekorraeeskirja kehtestamine

Eelnõu 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"§ 14 Töösisekorraeeskiri

(1) Tööandja, kes annab tööd rohkem, kui 10 töötajale, peab ettevõttes kehtestama töösisekorraeeskirja. Töösisekorraeeskirja kehtestamine ei ole kohustuslik, kui töösisekorraeeskirja kohustuslikud tingimused on sätestatud registreeritud kollektiivlepingus.

(2) Tööandja esitab kehtestatud töösisekorraeeskirja tutvumiseks asukoha-  ( elukoha-)  järgsele tööinspektorile.

(3) Töösisekorraeeskiri peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) tööaja algus ja lõpp, sealhulgas töötajatele, kellele vastavalt seadusele või lepingule on kehtestatud lühendatud tööaeg;
2) vahetustega töö korral - ühest vahetusest teise vahetusse ülemineku aeg ja kord;
3) tööaja siseste vaheaegade algus ja lõpp;
4) palga maksmise aeg ja koht;
5) tööalaste korralduste andmise kord;
6) tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse üldjuhised.

(4) Tööandja esitab töösisekorraeeskirja projekti töötajatele ja neid esindavale ühingutele ja isikutele märkuste ja ettepanekute tegemiseks. Märkuste ja ettepanekute tegemise tähtaeg on kümme päeva arvates projekti esitamisest, kui ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega.

(5) Tööandja peab tagama töötajatele ja nende esindajatele võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjaga.".

7. Töötajapoolne lojaalsus- ja hoolsuskohustus ning tööandjapoolne töötaja väärika kohtlemise kohustus

Täiendada eelnõud töötaja lojaalsuskohustuse paragrahviga järgmiselt:

"§ ... Töötaja lojaalsuskohustus
(1) Töötaja on kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust, hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või vara või põhjustavad tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatust tööandja vastu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei piira töötaja koosolekuvabadust, ühinemisvabadust, õigust kollektiivläbirääkimistele, seaduslikule streigile, pöördumisele pädeva organi poole töövaidluste lahendamiseks, õiguse rikkumisest teatamiseks või riikliku järelevalve teostamiseks, samuti õigust pöörduda töötaja esindaja poole tööalastes küsimustes.

(3) Töötaja kõrvaltegevusele (sh töötamisele teise tööandja juures) ja äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse §… (tegevus- ja konkurentsipiirangu ning ärisaladuse paragrahvid) sätestatut."

Muuta § 16 ja sõnastada see järgmiselt:

 "§ 16 Töötaja hoolsuskohustus
(1) Töötaja peab töölepingu täitmisel järgima töö iseloomust tulenevalt mõistlikku hoolsust, täites töökohustusi võimalikult parimal viisil vastavalt oma võimetele.

(2) Töölepingu täitmisel töötaja poolt järgimisele kuuluva hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse töötaja töösuhte iseloomu järgi, arvestades töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või pidi teadma, töötaja väljaõppe asteid, kutsestandardi kohaselt selle töö tegemiseks nõutavaid ametialaseid teadmisi ja töötingimusi.".

Eelnõu § 33 täiendatakse uue punktiga järgmiselt:
"…) kohtlema töötajat väärikalt ning osutama mõistlikku tähelepanu töötaja tervisele ja isiksusele;".

8. Tööandja hoiatus

Muuta § 17 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 17 Tööandja hoiatus

(1) Töötajat võib töölepingu süülise rikkumise korral kirjalikult hoiatada, kuulates eelnevalt töötaja arvamust lepingu rikkumise asjaolude ja töötaja süü kohta.

(2) Hoiatus peab sisaldama järgmist:
1) asjaolude kirjeldus, milles rikkumine seisnes;
2) rikkumise aeg;
3) aeg, mil tööandja sai teada rikkumise asjaolude ja selle toimepannud isiku kohta;
4) tõendid töötaja süü kohta;
5) viide võimalikele õiguslikele tagajärgedele töölepingu rikkumise jätkamise või kordumise korral;
6) teatis, et töötajal on õigus lisada hoiatusele oma kirjalik arvamus.

(3) Hoiatuse võib koostada ühe kuu jooksul alates töölepingu rikkumise ja selle toimepannud isiku avastamisest, ent mitte hiljem, kui ühe aasta jooksul töölepingu rikkumisest. Tööandja on kohustatud andma töötajale hoiatuse ärakirja.  

(4) Hoiatus on kehtetu, kui selle koostamisel ei järgitud käesoleva paragrahvi lg 1-3 sätestatut või selle koostamisest on möödunud vähemalt üks aasta.

(5) Töötajal on õigus nõuda hoiatuse tagasivõtmist tööandja poolt ja hoiatuse eemaldamist andmekogust, kui selles kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele ühe aasta jooksul pärast hoiatuse koostamist.".

9. Tegevuspiirang, konkurentsipiirang, äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustus

Muuta eelnõu § 20 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 20 Ärisaladuse hoidmise kohustus

(1) Kui tööandja käsutuses on tehniline, tehnoloogiline või muu ärialane teave, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada tööandja majanduslikult õigustatud huve, mis ei ole üldiselt kättesaadav ja mida tööandja avaldab kolmandatele isikute vaid konfidentsiaalselt, ei või töötaja nimetatud teavet avaldada kolmandatele isikutele.

(2) Töötaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe avaldamist ei loeta töötajapoolseks töölepingu rikkumiseks, kui töötaja ei olnud selle saladuses hoidmise kohustust kaasatoovatest asjaoludest teadlik, eelkõige kui tööandja ei olnud töötajat selle teabe saladuses hoidmise kohustusest teavitanud.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira töötaja õigust edastada tööalast teavet töötajaid esindavatele ühingutele ja isikutele. Tööalaseks teabeks loetakse teavet töölepingu tingimuste, töötingimuste, töösisekorra ja korralduse, tööülesannete ja tööalase alluvuse kohta.".

Muuta eelnõu § 201 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 201 Ärisaladuse hoidmise kokkulepe pärast töölepingu lõppemist

(1) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku, et töötaja on kohustatud hoidma ärisaladust ka pärast töölepingu lõppemis kokkuleppes sätestatud tähtaja jooksul.

(2) Kui ärisaladuse hoidmise kohustus on patendiseaduse (RT I ....) või kasuliku mudeli seaduse (RT I ...) alusel kaitstud leiutis, võib ärisaladuse hoidmise kokkulepe kehtida kuni leiutise kaitse kehtivuse lõppemiseni.

(3) Kokkulepe ärisaladuse hoidmise kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja sisaldama vähemalt järgmist:
1) teave, mille hoidmine on kokkuleppe objektiks;
2) kokkuleppe kehtivuse aeg;
3) ärisaladuse hoidmise kohustuse eest makstav hüvitis.

(4) Kohus või töövaidluskomisjon võib töötaja nõudel töötajat ebamõistlikult kahjustavat pärast töölepingu lõppemist ärisaladuse hoidmise kokkulepet osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada kui kokkulepe piirab ebamõistlikult töötaja võimalusi teenida elatist valitud erialal.".

Muuta § 21 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 21 Töötamine mitme tööandja juures

(1) Töötaja võib üheaegselt töötada mitme tööandja juures üksnes juhul, kui seejuures ei ületata riiklikku tööajanormi.

(2) Tööandja ja töötaja võivad kirjalikult kokku leppida, et töötaja ei või tööandja nõusolekuta tegeleda tööandjaga konkureeeriva majandus- või kutsetegevusega või töötada samaaegselt tööandjaga konkureeriva isiku juures (tegevuspiirang).

(3) Lõikes 2 nimetatud kokkulepet võib sõlmida ainult siis, kui see on vajalik tööandja eriliste, õigustatud majanduslike huvide kaitsmiseks, eelkõige siis, kui tööülesannete täitmise käigus töötaja tutvub tööandja ärisaladusega või tööandja lepingupartnereid või kliente puudutava andmebaasidega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.

(4) Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja sisu poolest mõistlikult ning töötajale arusaadaval viisil piiritletud.

(5) Töövaidluskomisjon või kohus võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kokkuleppest tulenevaid kohustusi vähendada töötaja nõudel, kui kokkulepe kahjustab töötajat ebamõistlikult.".

Muuta § 22 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 22 Konkurentsipiirang pärast töölepingu lõppemist

(1) §-s 22 lõikes 2 sätestatut konkurentsipiirangu kokkulepet võib sõlmida ka kuni üheks aastaks pärast töölepingu lõppemist, arvestades § 22 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

(2) Tööandja peab pärast töölepingu lõppemist maksma töötajale konkurentsipiirangust kinnipidamise eest igakuist hüvitist, mille suurus ei või olla alla 60% töötaja keskmisest kuupalgast. Keskmise kuupalga arvutamise vajaduse tekkimise päevaks loetakse töölepingu lõppemise päev. Kui konkurentsipiirangu objekt on nii kitsas, et ei piira töötaja väljavaateid tööturule, võivad pooled kokku leppida igakuises hüvitises vähemalt ühe riikliku kuupalga alammäära suuruses.

(3) Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma muu ametialase tegevuse kohta ulatuses, mis on vajalik konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise kontrollimiseks.

(4) Kohus või töövaidluskomisjon võib töötaja nõudel ebamõistliku konkurentsipiirangu osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, arvestades kõiki asjaolusid, muuhulgas konkurentsipiirangust kinnipidamise eest makstavat hüvitist.".

Muuta § 23 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 23 Konkurentsipiirangu lõppemine ülesütlemisega

(1) Tööandja võib konkurentsipiirangu kirjalikult üles öelda, teatades töötajale sellest ette kolm kuud.

(2) Töötaja võib konkurentsipiirangu üles öelda, kui ta tõendab, et tööandja ei oma piirangu säilitamiseks enam mõistlikku huvi.

(3) Kui tööleping öeldakse üles lepingu rikkumise tõttu teise poole poolt, võib lepingu üles öelnud pool ühe kuu jooksul arvates töölepingu ülesütlemise avalduse tegemisest öelda üles ka konkurentsipiirangu.

(4) Töötaja võib konkurentsipiirangu üles öelda ka siis, kui tööandja ütles töölepingu üles ilma, et töötaja oleks talle selleks andnud põhjendatud ajendit, eelkõige siis, kui tööleping öeldi üles tööandja ettevõttega seotud asjaolude tõttu (§ 65 lg 1 p.3).".

10. Töötaja varaline vastutus ja kahju hüvitamine

Täiendada § 28 lg 3 järgmiselt:
"või kui töötaja tekitas kahju narkootilise, psühhotroopse või alkohoolse aine mõju all".

Täiendada § 28 lg 5 pärast sõna "palgast" sõnadega "või lõpparvest".
Piiratud varalise vastutuse kokkulepet kollektiivlepinguga ettenähtud juhul sõlmimise võimalust ei ole.
§ 29 lg 1 ja lg 3 jääb samaks.

Täiendada eelnõud kollektiivse varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimise võimalusega alljärgnevalt:
"§ …Kollektiivne varaline vastutus

(1) Kui tööandja tegevusest  tulenevalt annab tööandja sama tööandja juures töölepingu alusel töötavate töötajate kollektiivile asju hoidmiseks, müügiks või veoks,  töötajate kollektiivi tööiseloomust tulenevalt toimub üleantud asjade hoidmine, müük või vedu mitme isiku ühise tegevusena ja tööandja on loonud tingimused vara säilimiseks, võib tööandja töötajate kollektiiviga kokku leppida, et töötajad vastutavad ühiselt puudujäägi või kahju eest, mille võis tekitada neist igaüks, kui põhjaliku uurimise tulemusena ei õnnestu tööandjale kahju tekitaja isikut kindlaks teha.

(2) Töötaja, kes on töötajate kollektiivi varalise vastutuse kokkuleppe pooleks,  vabaneb vastutusest konkreetse kahjujuhtumi korral, kui ta esitab tõendid, mis välistavad tema seotuse kahjujuhtumiga.

(3) Kokkulepe töötajate kollektiivi varalise vastutuse kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja sisaldama vähemalt järgmist:
1) kahju liigid, mille eest töötajad vastutavad ühiselt;
2) tööandja esindaja ja töötajate nimed ning ametikohad, kes on kollektiivse varalise vastutuse kokkuleppe pooleks;
3) tööandja poolse uurimise läbiviimise korda;
4) kokkuleppe täitmisel tekkinud vaidluste lahendamise korda;
5) kahju nõude esitamise tähtaega, mis ei või olla pikem kui üks kuu kahju tekkimise avastamisest;
6) tööandja poolt rakendatud tingimusi ning  meetmeid vara säilimise tagamiseks;
7) viidet tööandja poolt kehtestatud konkreetsele loomuliku kao protsendile iseteenindavates kauplustes ja ladudes, mille võrra väheneb töötajate kollektiivi piiramata varalise vastutuse nõudeks olev summa;
8) puudujäägi või kahju hüvitamise korda, kusjuures tööandjale tekitatud kahju arvutamisel ning töötajate kollektiivi iga liikme poolt hüvitamisele kuuluva osa kahju summast peab olema proportsioonis  kahju tekkimise perioodi,  töötaja töötasu ja töötamise ajaga.

(4) Kui kahju tekkimise asjaolud võimaldavad eeldada, et kahju oli tekitatud kuriteo või väärteo tunnustega teo tagajärjel, ei või tööandja rakendada töötajate kollektiivi varalise vastutuse kokkulepet enne, kui uurimisorganid on lõpetanud uurimise. Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg peatub uurimise ajaks.

(5) Kokkulepet ei kohaldata, kui pole välistatud kahju tekitamine kokkuleppe pooleks mitte oleva töötaja poolt.  

(6) Käesolevaga paragrahvi nõuete rikkumisega sõlmitud kollektiivse varalise vastutuse kokkulepe on tühine.".

Täiendada § 31 lõikega 5 järgmises sõnastuses:
"(5) Kannatanu ei või nõuda töötajalt kahju hüvitamist ulatuses, milles peab kahju hüvitama tööandja.".

11. Leppetrahv

Muuta § 32 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 32 Leppetrahv

(1) Tööandja ja töötaja võivad kirjalikult kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolse süülise rikkumise juhuks, mis seisneb:
1) tööandja äri- või tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumises;
2) töölepingu kehtivuse ajal tegevuspiirangu rikkumises töötaja poolt;
3) töötaja tööle asumises keeldumises ilma olulise põhjuseta või töötaja omavolilises alalises lahkumises töölt;

(2) Konkurentsipiirangu kokkulepe (§ 22) võib sisaldada endise töötaja kohustuse maksma leppetrahvi konkurentsipiirangu rikkumise puhul.

(3) Kokkulepe, millega töötajat kohustatakse lepingu rikkumisel tasuma leppetrahvi käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetamata juhtudel või leppetrahvi ületab töötaja kuue keskmist kuupalka, on tühine.

(4) Leppetrahvi nõude tuleb esitada kirjalikult viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist, kuid hiljemalt kuue kuu jooksul töölepingu rikkumisest j a see peab sisaldama järgmist:
1) asjaolude kirjeldus, milles kohustuste rikkumine seisnes;
2) kohustuse rikkumise aeg;
3) tõendid töötaja süü kohta;
4) ettepanek töötajale anda kirjalik seletus rikkumise kohta.

(5) Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus või töövaidluskomisjon seda töötaja nõudel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse rikkumise ulatust, töötaja palga suurust ja tööandja õigustatud huve.".

12. Osaline tööaeg ja osaliselt tasustatav puhkus

Kehtestada uus paragrahv:
"§ ... Osalise tööaja kehtestamine ja osaliselt tasustatav puhkus töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel

(1) Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul ning kokkuleppel töötajaga õigus kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks. Tööinspektorilt nõusoleku taotlemisel esitab tööandja põhjenduse töö jätkamise võimaluste kohta ning töötajaid esindava organisatsiooni või isiku arvamuse.

(2) Osalise tööaja kehtestamisest või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisest on tööandja kohustatud teatama töötajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.
(3) Käesoleva paragrahvi alusel rakendatava osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööajanormist ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% üleriigilisest palga alammäärast.

(4) Kui tööandja kehtestab osalist tööaega või osaliselt tasustavat puhkust ilma tööinspektori nõusolekuta või ilma töötaja nõusolekuta, on töötajal õigus kas tööleping erakorraliselt üles öelda või nõuda saamata jäänud palga väljamaksmist. Kui tööinspektor on andnud nõusoleku osalise tööaja rakendamiseks, on töötajal õigus kasutada käesolevas lõikes sätestatud õiguskaitsevahendeid kahe nädala jooksul arvates päevast, mil tööandja teatas tööinspektori nõusolekust. Tööinspektori otsuse peale vaide või kaebuse esitamisel peatub see aeg vaide- või halduskohtumenetluse lõpuni.".

13. Tööraamatu vajalikkus

Tööraamatu institutsiooni võib rakendada järgmistel tingimustel:
- tööraamatuid, mis sisaldavad andmeid kuni 1999.a. väljateenitud pensioniõigusliku staaži kohta, võetakse töötaja soovi korral Sotsiaalministeeriumi või Sotsiaalkindlustusameti hoiule kuni töötaja pensionile naasmiseni;
- tööandja vastutab seaduse jõustumise hetkel tema käes olevate tööraamatute eest kehtivas seaduses sätestatud reeglite kohaselt.

14. Töölepingu ülesütlemine

Ülesütlemise alused jäävad eelnõus sätestatud kujul.
§ 60 lg 6 sõnastatakse järgmiselt:
"(6) Tööandja teatab töölepingu ülesütlemises kirjalikult, näidates ära töölepingu lõpetamise aluse ja põhjendades töölepingu lõpetamise vajaduse.".

§ 60 lg 4 ja § 73 lg 2 jäetakse välja.

§ 60 lg 7 sõnastatakse järgmiselt:
"Töölepingu ülesütlemisel ettenähtud etteteatamistähtaegade mittejärgimisel on lepingut rikkunud pool kohustatud maksma teisele poolele hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.".

Muuta § 65 lg 1 p 2 sõnastust järgmiselt:
"2) seadusest, töölepingust, või sisekorraeeskirjadest tulenevate töökohustuste rikkumisega töötaja poolt;".

Jätta § 67 lg 1 välja sõnad:
"eriti juhul, kui töötaja ei täida töökohustusi kohaselt, on põhjustanud töökohustuste rikkumisega tööandjale varalise kahju või reaalse ohu sellise kahju tekkimiseks või tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu.".

Muuta  § 68 lg 1  ja sõnastada see järgmiselt:
"(1) Tööandjal on õigus tööleping üles öelda vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõige 1 punktile 3 tööandja ettevõttega seotud eriliste asjaolude tõttu, kui töösuhte jätkamine senistel tingimustel muutub võimatuks seoses töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamisega või muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise.".

Muuta § 75 lg 3 punkte 1 ja 2 järgmiselt:
"1) põhjustanud tööandja, tema äripartnerite või klientide vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara;
2) seadnud ohtu tööandja, tema äripartnerite või klientide vara säilimise;".

Ettevõtte juhtivate töötajate suhtes, kes täidavad tööandja esindajana ettevõttes iseseisvalt juhtimisülesandeid ning alluvad üksnes tööandja juhtorganile, võib tööandja töölepingu üles öelda ka §-s 65 nimetamata alustel, kui sellega ei rikuta võrdse kohtlemise põhimõtet, ühinemisvabadust ning töölepingu ülesütlemine ei ole seotud töötaja koostööga pädevate organitega õiguse rikkumise avastamisel.

§ 66 lg 1 sõnad "töökohale sobimatuse tõttu" asendatakse sõnadega "töökohaga sobimatute isikuomaduste tõttu".

§ 62 lg 2 sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Tööandjal on õigus tööleping töötaja ajutise töövõimetuse tõttu (välja arvatud rasedus) korraliselt üles öelda töövõimetuse ajal, kui töötaja puudub töölt rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.".

15. Töölepingu lõpetamise korral makstav hüvitis

§ 86. Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel

(1) Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

(2) Lepingutelt, mis täidetakse täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist, maksmisele kuuluva tasu (§ 37) sissenõutavuse võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, ositi täidetavate tehingute puhul mitte kauemaks kui üheks aastaks ning kindlustuslepingute ja lepingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, mitte enam kui kaheks aastaks.

(3) Tööandja majandustulemuselt makstava lisatasu (§ 36) nõue muutub sissenõutavaks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatule.

(4) Töölepingu ülesütlemise korral makstava hüvitise (§ 73) sissenõudmisele kohaldatakse §-s 73 sätestatut.

§ 73 Töötajale tööandja ettevõttega seotud asjaolude või töötaja vanuse tõttu töölepingu ülesütlemise korral makstav hüvitis

(1) Kui töölepingu ülesütlemine on põhjendatud käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud asjaoludega, peab tööandja töölepingu lõppemisel maksma töötajale hüvitise järgmises ulatuses:
1) kui töötaja töösuhe tööandjaga  on kestnud kuni viis aastat - töötaja kahe keskmise kuupalga ulatuses;
2) kui töötaja töösuhe tööandjaga  on kestnud 5-10 aastat - töötaja kolme keskmise kuupalga ulatuses;
3) kui töötaja töösuhe tööandjaga on kestnud üle 10 aasta - töötaja nelja keskmise kuupalga ulatuses; 4)kui tööleping oli sõlmitud määratud ajaks - töötaja keskmise päevapalga ulatuses iga tähtaja möödumiseni jääva kalendripäeva eest, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud suuruse.

(2) Kollektiiv- või töölepinguga või kirjalikul kokkuleppel töötajaga võib kokku leppida hüvitise väljamaksmise ajatamise osas järgmistel tingimustel:
1) tööandja maksab töötajale välja hüvitise ühe keskmise kuupalga ulatuses töölepingu kehtivuse viimasel päeval;
2) välja makstud ja käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatud hüvitise vahet makstakse välja perioodiliste osamaksetena töötaja ühe keskmise kuupalga ulatuses mitte harvem, kui kord kuus, kusjuures viimane osamakse makstakse välja hiljemalt nelja kuu möödudes töölepingu lõppemisest;
3) kui pooled sõlmivad uue töölepingu lõpetatud töölepinguga samaväärse töö tegemiseks, vabaneb tööandja nende osamaksete maksmise kohustusest, mida töötaja ei ole veel saanud;
4) hüvitise või selle osa maksmise viivitamise puhul vastutab tööandja iga viivitatud päeva eest töötaja keskmise päevapalga ulatuses.

(3) Lõiget 2 ei kohaldata töölepingu kollektiivse ülesütlemise korral.".
  
*Tööandjal on õigus tööleping üles öelda töötaja vanuse tõttu, kui töötaja on 63 aastat vana ja tal tekib õigus riiklikule vanaduspensionile;
*§ 74 lg 4 ei tohi töötaja jaoks tähendada tööjõu asendamise kulude kandmist. Töötaja vastutab siiski kahju eest, mis on tekkinud tööandjale seoses töölepingu rikkumisega, mitte teise töötaja tööle võtmise, väljaõpetamise vms. Kulud või ajutise tööjõu võtmise kulud.

16. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine

§ 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 71 Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine töötaja poolt

"(1) Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et tööandja ei võinud töölepingut üles öelda § 65 nimetatud aluste puudumise tõttu või kui esinesid § 62 lõige 1 nimetatud alused või ülesütlemine toimus protseduurireegleid oluliselt rikkudes või ülesütlemine oleks rikkumisega ebaproportsionaalne, loetakse, et tööandja ei ole töölepingut üles öelnud. Töötajal on õigus nõuda töölepingu täitmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmist vastavalt §-le 41 vaidluse lõpuni, kuid mitte üle ühe aasta keskmise palga ulatuses.

(2) Lõikes 1 sätestatud sunnitud töölt puudumise eest palga hüvitamise  piirmäära ei kohaldata vaidluse erilise keerukuse korral või kui vaidluse kestab üle ühe aasta tööandjast tulenevate põhjuste tõttu.

(3) Kaalukatel põhjustel võib kohus või töövaidluskomisjon asendada töölepingu täitmise  mõistliku rahalise hüvitisega, mida makstakse lisaks palgale sunnitud töölt puudumise eest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitise määr ei või olla  alla § 73 punktides 1-3 alusel arvutatava hüvitise kahekordset määra, välja arvatud juhul, kui tööandjal oli piisav põhjus töölepingu ülesütlemiseks ega esinenud võrdse kohtlemise ega ühinemisvabaduse põhimõtte rikkumist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas töötamise pikkust ning töötaja ja tööandja eelnevat käitumist.

(5) Lõiget 3 kohaldatakse ainult töötaja nõudel järgmistel juhtudel:
1) töölepingu ülesütlemine töötajate esindajaga;
2) töölepingu ülesütlemine raseda või alla 3-aastast last kasvatava töötajaga;
3) võrdse kohtlemise või ühinemisvabaduse põhimõtte rikkumine;

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ja 3 alusel määratud hüvitisest arvatakse maha töötaja poolt töölepingu lõpetamise tõttu tööandjalt saadud hüvitised, välja arvatud juhul, kui töölepingu lõpetamine oli ilmselt põhjendamatu, samuti lõige 5 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhtudel.".

17. Muud küsimused

Nõuete aegumistähtaegu ei muudeta võrreldes kehtiva õigusega, v.a hoiatuse vaidlustamine.
Sotsiaalpartnerid peavad oluliseks täiendada eelnõu sättega, mis keelaks tööandja vastutust välistavad või piiravad kokkulepped ning aegumistähtaegade kokkuleppelist pikendamist või lühendamist.

Eesti Ametiühingute Keskliidu nimel
Kadi Pärnits

Eesti Tööandjate Keskliidu nimel
Meelis Virkebau

Tallinnas, 22. september 2003.a.