EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
EESTI SUURETTEVÕTJATE ASSOTSIATSIOON
EESTI TÖÖANDJATE JA TÖÖSTUSE KESKLIIT
EESTI VÄIKE- JA KESKMISTE ETTEVÕTETE ASSOTSIATSIOON

Eesti majanduse arengukava aastateks 2000-2006

1999. aasta arengud osutasid Eesti majanduse tugevatele ja nõrkadele külgedele. Majanduse tugevuseks tuleb eelkõige pidada erasektori paindlikkust ja kohanemisvõimet, nõrgad küljed on aga suuresti seotud avaliku sektori puuduliku toimimisega ning kasvavate sotsiaalsete probleemidega, mis on saamas takistuseks Eesti arengule.

Kuigi Eesti majanduse ja ekspordi struktuur on üks tugevamaid siirdemaade seas, on erinevus arenenud maadest väga ulatuslik, mis muudab majanduse haavatavaks välismõjudest.

Ettevõtjate poolt koostatud Eesti majanduse arengukava aastateks 2000-2006 juhib tähelepanu Eesti nõrkadele külgedele, pakub välja lahendused nende kaotamiseks ja majanduse arengu kiirendamiseks. Arengukavas tõstatatud eesmärkide täitmine muudab Eesti majanduse tugevamaks, aitab lahendada sotsiaalseid probleeme ja nii vältida ühiskonnas tekkida võivaid pingeid ning loob eeldused ühiskonna rikkuse kiireks kasvuks.

Majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamise lähtetingimus on Eesti majanduse konkurentsivõime. Eesti majanduse arengukava eesmärk on suurendada koordineeritud tegevuse kaudu majandusliku potentsiaali kasvu.

Arvestades Eesti majanduse dünaamilisust ning paindlikkust reageerimisel nõudlusmuutustele, on Eesti majandus võimeline saavutama kiiret ja stabiilset kasvutempot. Selle eelduseks on ettevõtluse arenguks soodsa majanduskeskkonna loomine ja siinsete ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine.

Eesti ühiskonna arengu eesmärk on rahva heaolu kasv, efektiivselt toimiv haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ning positiivne demograafiline areng. Selle tagamiseks tuleb lähiaastatel saavutada vähemalt 8 protsendi suurune majanduskasv.

Lihtne ja selge halduskorraldus

Tuleb luua selge ning lihtne administratiiv- ja õigussüsteem. See vähendab kulutusi ja bürokraatiat, samuti korruptsioonivõimalusi, muudab majandustegevuse dünaamilisemaks, turvalisemaks ja välistab ebaõigluse.

Olulisemad muutuste valdkonnad on alljärgnevad:

• 2000-2001. a jooksul tuleb viia läbi keskvalitsuse reform. Sellel ajavahemikul peavad olema liidetud põllumajandus-, majandus-, teede- ja sideministeerium ning kultuuri- ja haridusministeerium;
• tuleb minna üle uuele kohalikule halduskorraldusele. Konkreetne reformikava peab olema välja töötatud 2000. aasta lõpuks. Uuele süsteemile üleminek saab toimuda 2002. aastal, kui lõpevad praeguste kohalike omavalitsuste volikogude volitused.

Uued omavalitsusüksused luuakse praeguste maakondade ja suuremate linnade baasil ning neid ei tohiks olla rohkem kui 25. Praegused vallavolikogud muudetakse halduskogudeks ja avalikeks infopunktideks, kus pakutakse vajalikke teenuseid, toimuvad kohaliku omavalitsuse infopäevad, võimaldatakse ligipääs Internetile, perioodilistele väljaannetele, riigiteatajale ning seadusandlikele dokumentidele .

01.06.2001. a esitada Riigikogule kohalike omavalitsuste korralduse seaduse muutmise eelnõu.

• 2000.-2001. a jooksul tuleb koostada ja aktiivselt ellu viia kuritegevuse vähendamise programmi, kaasates ühiskonna erinevaid subjekte (ettevõtted, elanikud, valitsus, meedia jm).
• Viia läbi kohtusüsteemi reform, mis muudab süsteemi efektiivseks ning tagab kohtulahendite vastavuse ühiskondliku õiglustundega.

Tasakaalustatud majandus- ja sotsiaalne areng

Tasakaalustamatuse ilmingute kiire avastamise ja operatiivse reageerimise tagamiseks tuleb teha järgmist:

• koondada majandus- ja sotsiaalarengute kompleksne jälgimine ühte ametkonda ja tagada selle operatiivne koostöö teiste ametkondadega. Majandus- ja sotsiaalarengut iseloomustavad andmed tuleb võimalikult kiirelt avalikustada;
• avaliku sektori tugevdamiseks tuua erasektori juhtimis- ja majandamiskogemused avalikku sektorisse. Koostada 2001. aasta jooksul erasektori kaasamise pikaajaline programm;
• Eesti majanduse arengukava alusel koostada 2001. aastal rahvusliku arengu plaan 2006. aastani.

Saavutada hiljemalt 2001. aastal pikaajaline sotsiaalne partnerluskokkulepe riigi põhiliste arengueesmärkide ja nende saavutamise teede osas. Kokkulepe hõlmaks järgmisi valdkondi:

• reaalsissetulekud (palgad, pensionid, toetused) - garanteeritud ühtlane tõus peab välistama probleemid ettevõtluses ja riigi finantsides. Pensionid, toetused ja avaliku sektori töötajate palgad peaksid tõusma arvestades majanduskasvu ja tööjõuturul toimuvaid muutusi;
• tööhõive tagamise programm ja meetmed, mis koordineerivad tööandjate, töövõtjate ja riigi vastutuse. Näiteks puudutaksid koolitust, ümber- ja täiendusõpet, töötukindlustust, töörahu jne;
• tööjõu palkamisega seotud maksude stabiilsuse tagamine ning muudatuste pikaajaline (vähemalt 1-2 aastat) ettekavandamine;
• sotsiaaltagatiste valdkonna arendamine ning aastaks 2001 vastava pikaajalise programmi väljatöötamine, mille elluviimine toimub ühiskondliku kokkuleppe alusel.

Isikuvastutuse printsiipide rakendamine ja suurendamine sotsiaalkindlustuse valdkondades. Muuta kehtivat maksukorraldussüsteemi selliselt, et sotsiaalmaksu maksjaks (kindlustusvõtjaks) ning kindlustatuks oleks töötaja.

Pensionireformi olemuse aktiivne teadvustamine 2000-2001. aastal ja selge ajalise arengukava väljatöötamine teise samba käivitamiseks.

Haridussüsteemi ja tööjõuga seotud probleemid

Suurendada igal aastal riigieelarvest haridusele eraldatavat summat. Koostada haridussüsteemi säästuprogramm. Koostöös ettevõtjatega töötada hiljemalt 01. juuniks 2001.a. välja kutse-, ümber- ja täiendusõppe reformi kontseptsioon arvestades järgmisi aspekte:

• kutse-, ümber- ja täiendõppe läbiviimine ühtedes ja samades kutseõppeasutustes võimaldab koondada ebapiisavaid ressursse ning muuta kutseõppe dünaamilisemaks;
• viia kutseõppeasutustes pakutav koolitus vastavusse tööjõuturu nõudlusega. Ettevõtjate aktiivsem kaasamine õpetatavate erialade ja õppeprogrammi koostamisse ning riigitellimuste suuruse määramisse hoiab kokku ressursse ning vähendab ebakõlasid tööturul;
• õpetajate ja koolitajate kvalifikatsiooni vastavusseviimine tänapäeva vajadustega;
• leida võimalused kaasata erakapitali kutsekoolitusse. Võrdsustada investeeringud tööjõusse investeeringutega põhivarasse ja vabastada tulumaksust, luues era- ja riigikapitali ühiseid fonde;
• viia era- ja munitsipaalkoolide finantseerimine võrdsetele alustele ning tagada järelevalve õppekvaliteedi osas;
• kaasajastada tööjõu kohta käivat statistikat (tööjõu kvalifikatsioon, paiknemine, palgad jne);
• kaaluda kõrgkoolides osalise õppemaksu rakendamist;
• täiustada välismaal ja kodumaal õppivate üliõpilaste õppelaenusüsteemi;
• eraldada igal aastal riigieelarvest vahendeid, et katta Eesti üliõpilaste õppekulud välisülikoolides. Luua välisõppejõudude palkamise riiklik toetussüsteem.

Ettevõtluse elavdamine:

• 2000.-2001. aasta jooksul töötada välja väikeettevõtlusele erineva sihtotstarbega toetussüsteem (laenud, toetused, koolitus, alustatava ettevõtluse nõustamine jm) ja see käivitada;
• 2001.aastal luua väikeettevõtluse arendamise riskifond;
• 01. juuniks 2001.a. koostada Eesti majandust ja ettevõtlust välismaal tutvustav ning siinsete ettevõtete eksporti toetav tegevusprogramm;
• kaubandus- ja välisesinduste tegevuse aktiviseerimine. Töötada välja esinduste tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid.

Koostada kaupade ja teenuste ekspordi arendusprogramm ja see hiljemalt 2001. aastal käivitada.

Nimetatud programmis pöörata tähelepanu:

1. ettevõtete ühistegevuse toetamisele toodete turustamisel;
2. ettevõtete ja Eesti agressiivsele tutvustamisele välismaal, Eesti ettevõtjate
   toetamisele välisesinduste kaudu;
3. riigisisese eksporti toetava infrastruktuuri ja infosüsteemi väljatöötamisele, mis käivitatakse hiljemalt 2001. aastal.

Infotehnoloogia (IT)

Infotehnoloogia arengu peamised takistused Eestis on kulukas interneti kasutamine ja kallis riistvara, nõrk IT alane koolitus, IT projektide arengut soodustavate ettevõtluse tugisüsteemide puudumine, riigi IT poliitika koordineerimatus.

• 2001. aastal tuleb välja töötada infotehnoloogilise majanduse arenguprogramm ja see rakendada.
• Riik peab osalema erakapitalil põhinevas riski- ja ettevõtlusfondis ning selle tegevust toetama.
• Eestisse tuleb IT projektide arendamiseks ja toetamiseks luua inkubatsioonikeskus.
• Riik peab otsima interneti kasutamise odavamaks muutmise võimalusi.
• Maksupoliitika abil tuleb luua eeldused arvutite hinna alandamiseks.
• Riik peab viima kõik oma teenused internetti, et kodanikul oleks võimalik avalikku teenust saada interneti vahendusel ning arvuti tagant lahkumata.
• Tuleb parandada IT alast koolitust.

Infrastruktuuri areng

Koostada 2001. aasta jooksul infrastruktuuri arenguprogramm, mis hõlmab maanteid, raudteid, sadamaid, telekommunikatsioone, energeetikat. Arenguprogrammi elluviimiseks kaasata riiklike investeeringute ja garantiide kõrval aktiivselt kohalikke ettevõtjaid.

Põhimõtteid:

• tagada konkurents raudtee-, energeetika- ja telekommunikatsiooniturul, sealjuures kõigi ettevõtjate vaba juurdepääs raudteele;
• munitsipaal- ja riiklike infrastruktuuriteenuste tariifide kujunemisel arvestada piirkondliku konkurentsi säilimist. Vältida teenuste tariifide tõstmist ja otsida võimalusi säästlikumaks majandamiseks;
• energeetika arengukavas arvestada riigi ühtlase arengu vajadust, võimalikke sotsiaalprobleeme ja -kulutusi ning keskkonnaküsimusi, arendada koostööd naabritega. Töötada välja pikaajaline selge elektrienergia hinnamuutuste kava.

Transiit ja transport

• Koostada 2001. aasta jooksul välja transiidi ja transpordi pikaajaline arendusprogramm.
• Sõlmida 2001. aasta jooksul majandus -ja transpordialased kokkulepped naaber- ning partnerriikidega.
• Töötada 2001. aastal välja kava sotsiaalkindlustusalaste riikidevaheliste kokkulepete täiendavaks sõlmimiseks, et tagada transporditöötajatele ja teistele välismaal töötajatele ravikindlustusprotseduuride võimalused välismaal.
• Ühise majandusruumi väljaarendamine Balti riikides. Eesti-Läti ja Leedu-Läti piiril tuleks lõpetada piirikontroll ning tolliprotseduurid.
• Alustada 2001. aastal transiidikanalite (teed, raudteed, sõlmpunktid, piirijaamad Vene Föderatsiooniga) kiire väljaarendamisega.
• Hindade stabiilsuse tagamiseks hinnamuutustest pikaajaline etteteavitamine.
• Euroopa Liidu ressursside aktiivne kaasamine.
• Sõlmida riikidevahelised lepingud, mis kõrvaldavad elektrienergia ja telekommunikatsiooniteenuste transiiti takistavad tegurid.
• Töötada 2001.aasta jooksul detailselt välja vabatsooni põhimõtted ning soodustada kauba ladustamise -ja ümbertöötlemise jaotuskeskuste loomist transiidi edendamiseks.

Maaelu ja põllumajanduse edendamine

• 2000.-2001. aasta jooksul formuleerida arengu eesmärgid ja määratleda nende saavutamise teed.
• Reformida põllumajandustoetuste süsteemi, stimuleerides efektiivset ja kõrge lisaväärtusega tootmist, CAPi (common agriculture policy) ehk Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika valikuline juurutamine.

Turism

Koostada pikaajaline turismi arendusprogramm, milles pööratakse tähelepanu järgmistele valdkondadele:

• Eesti aktiivsem tutvustamine potentsiaalse turismimaana välis- ja kodumaal;
• viisa-, tolli- jm turistide liikumist takistavate probleemide likvideerimine (nt grupi turismiviisad piiril). Loobuda viisanõudest nende riikide kodanikelt, kelle passis on kehtiv Euroopa Liidu liikmesriigi viisa;
• atraktiivsete turismimarsruutide väljatöötamine koos kaasneva infrastruktuuriga;
• kuurort-, ravi- ja meelelahutusturismi arendamine;
• turismiteenuste osutajate koolitamine;
• tax-free kaubanduse säilitamine võimalikult pikaks ajaks.

Rahapoliitika

• Luua valmisolek euro kasutuselevõtuks ning liitumiseks Euroopa majandus- ja rahaliiduga, selleks koostada võimalike muudatuste ja nende realiseerimise plaan aastaks 2001 ning korrastada vastavad seadused aastateks 2002-2003.
• Aktiivsemalt teavitada elanikke ja ettevõtjaid euroga seonduvast ning euro kasutamisest tulenevaid eeliseid ja puudusi.

Maksupoliitika ja avaliku sektori kulude kokkuhoid

Eesti maksusüsteem peab olema lihtne ja suunatud tarbimise maksustamisele.

• Kavandatavad maksutõusud plaanida sujuvad ning kooskõlas riigi majanduslike oludega, teavitades muutustest pikalt ette.
• Välistada töövõtjate palkamisega seotud kohustuslike kulude tõus.
• Koostada 2000.-2001. aastal plaanitavate maksumuutuste (aktsiisid, käibemaks jne) kava.
• Töötada välja üksikisiku tulumaksu maksuvaba miinimumi tõstmise mehhanism.
• Parandada maksustamist käsitlevaid seadussätteid, mis puudutavad välismaal tööülesandeid täitvaid isikuid, erisoodustusi ja ettevõtluse eritingimusi, lähtudes õiglusest ja efektiivsusest.
• Fikseerida ja eristada need erisoodustustena tehtavad väljamaksed, mis tulenevad teatud ettevõtlusliigi tavadest ja mis ei ole sisuliselt erisoodustused.
• Sätestada eelarveseaduses regulatsioon, mis võimaldab riiklike kulude kiiret vähendamist ja kokkuhoidu maksutulude olulise vähenemise puhul.
• Vähendada 2001. aastal avaliku sektori kulutusi 37% sisemajanduse koguproduktist.
• Avaliku sektori kulude vähendamiseks kaardistada Eesti riigiaparaat, et selgitada välja dubleerivad struktuurid ning kokkuhoiuvõimalused.
• Koostada riigi poolt võetavate laenude ja riigigarantiide plaan vähemalt lähemaks 10 aastaks, edaspidi seda iga aasta täpsustades.
• Töötada välja riigi valitsemisorganite töö tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ning nende alusel alustada avalikkuse teavitamist alates 2001. aastast.
• Eelarve planeerimise tugevdamiseks määratleda riigi (keskvalitsuse) ja kohalike omavalitsuste eelarve prioriteedid ning nende alusel koostada pikaajalised (viis aastat) eelarve kavandid.

Läbirääkimised Euroopa Liiduga

• Kohe käivitada ELi standardite ja nõuete tutvustamine ning soodustada nende kasutuselevõttu ettevõtetes.
• Määratleda valdkonnad, mis vajavad Eesti-poolse regulatsiooni kiiret väljatöötamist, vähemtähtsates valdkondades leida lahendused lihtsustatud protseduuride rakendamiseks ja riikidevaheliseks koostööks.
• Määratleda ELiga ühinemiseks valmisoleku aeg ja koostada ajaline ning finantsiline plaan seadusandlike ja muude muudatuste läbiviimiseks ning seda aktiivselt tutvustada, määrates ka kindlaks kõik kulutused, mis selle plaani täitmiseks peab riigi- ja erasektori tegema.
• Realistlike stsenaariumite koostamine erinevate arengute kohta ühinemisprotsessis ELiga ning Eesti-poolse tegevuse arutelu, selgitus ja planeerimine (nt kas ühinemine üksi, koos Läti-Leeduga, ELi poolne viivitus jne).
• informeerida ettevõtjaid negatiivsetest aspektidest, mis võivad kaasneda Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

Allakirjutanud:

Toomas Luman
juhatuse esimees
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Aadu Luukas
juhatuse esimees
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon

Jüri Käo
juhatuse esimees
Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit

Riivo Sinijärv
president
Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon