EESC Tööandjate rühma koosoleku ja EESC plenaaristungi kokkuvõte

EESC Tööandjate rühma koosolek 26. Oktoobril ja EESC plenaaristung 27-28. Oktoobril Brüsselis

26. oktoobril 2004 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi EESC) 412le plenaaristungile eelnenud tööandjate grupi istungil keskenduti järgmistele teemadele:
- EESC mandaadi 2002-2006 keskel toimuvate valimiste läbiviimine;
- Plenaaristungi ettevalmistamine.

Tööandjate rühma esimees Regaldo tutvustas 12. oktoobri erakorralisel koosolekul kinnitatud tööandjate rühma kandidaate I rühma esimehe, komitee asepresidendi, komitee juhatuse liikmete, osakondade esimeeste, osakondade aseesimeeste, ühtse turu vaatlusorgani esimehe, kvestori, eelarve rühma liikmete, kommunikatsioonirühma liikmete ametikohtadele.

EESC mandaat on neljaks aastaks. Kuna aga vahepeal leidis aset Euroopa Liidu (edaspidi EL) laienemine siis toimusid vahepeal ka uued valimised. Lisaks eelpool kirjeldatud ametikohtade valimistele, uuenesid ka osakondade koosseisud.

EESCs liikmed on jagunenud kuue osakonna vahel. Keegi ei tohi kuuluda rohkem kui kahte eri osakonda, välja arvatud juhatuse loaga või vajadusel tagada liikmesriikide õiglane esindatus. Kõik komitee liikmed, välja arvatud president, peavad olema vähemalt ühe eri osakonna liikmed.

Siinkohal EESC kuus osakonda ning Eesti liikmete jagunemine osakondadesse (perioodiks 2004-2006):
-INT “Ühtne turg, tootmine ja tarbimine” – Kristina Tshistova (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Liina Carr (Eesti Ametiühingute Keskliit, Mare Viies (TALO)
-TEN “Transport, energia, infrastruktuur ja infoühiskond”
-NAT “Põllumajandus, maaelu areng ja keskkond”
-ECO “Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse osakond” – Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda”
-SOC “Tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsus” – Eve Päärendson (Eesti Tööandjate Keskliit), Mare Viies, (TALO), Mall Hellam (Eesti Mittetulundusühingute Liit), Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda)
-REX “Välissuhted” – Eve Päärendson (Eesti Tööandjate Keskliit), Kristina Tshistova (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Liina Carr (Eesti Ametiühingute Keskliit), Mall Hellam (Eesti Mittetulundusühingute Liit), Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda).

Uuenesid ka ülaltoodud osakondade juhatused. Eesti esindajatest kinnitati 27.-28.10 toimunud plenaaristungil INT osakonna juhatuse koosseisu Mare Viies, REX osakonna juhatusse Liina Carr ja Kristina Tshistova.

Uuenesid ka EESC kodukorra artikli 26 alusel EL ja kolmandate riikide majandus- ja ühiskondlike organisatsioonidega dialoogi edendamiseks moodustatud delegatsioonide koosseisud. Eesti esindajatest said 27.-28.10.04 toimunud plenaaristungil kinnitatud EEA (European Economic Area, Euroopa Majandusruum) nõuandekomiteesse Liina Carr ja Meelis Joost ning Eve Päärendson EL ja Türgi Ühisesse Nõuandekomiteesse.

Lisaks kandidaatide kinnitamisele, arutasid tööandjad plenaaristungil arutlusele tulevaid arvamusi ja käsitletavaid teemasid:
- Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu,
- Kontsessioonid ning avaliku ja erasektori koostöö (Roheline raamat),
- Energia lõpptarbimise efektiivsus ja energiateenused (energiapakett),
- Elektrienergiaga varustamise ja infrastruktuuriinvesteeringute stabiilsus (energiapakett),
- Keskkonnakaitse eduka majandustegevuse võimalusena (ettevalmistav arvamus eesistujariigi  Hollandi taotlusel),
- Ettevõtete konkurentsivõime,
- Aktsiisimaksuga maksustatavad kaubad,
- Käibemaks/tööhõive aste/laienemine,
- Lissaboni strateegia rakendamise parandamine,
- Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus.

Järgnevalt kuulusid päevakorda ka kümmekond arvamust, mis kinnitati ilma eelneva aruteluta.

Tööandjate koosoleku lõpetuseks jagas infot kommunikatsioonirühm, mis juhtis tähelepanu, et komitees eksisteerib tõsine keeleprobleem kuna osakondade koosolekutel ei suudeta pakkuda tõlget kõikidesse EL ametlikesse keeltesse. Napib tõlkidest ning puudub tehniline valmisolek.

Tööandjate rühma koosolekul osales Eve Päärendson, kelle poole pöördudes on võimalik saada täiendavat infot käsitletud teemade osas. Samuti on teretulnud Türgiga seonduvad ettevõtluskontaktide taotlused, ettepanekud, küsimused jne.

EESC tegemistest on võimalik lugeda ka kodulehekülje vahendusel: http://www.esc.eu.int

27.-28. Oktoobril toimunud 412 plenaaristungil tutvustas lahkuv EESC president Roger Briech komitee viimase kahe aasta saavutusi, toimusid presidendi, asepresidentide ja juhatuse liikmete valimised. Komitee viimase kahe aasta saavutustest pidas lahkuv president oluliseimaks edukat EL laienemise läbiviimist, mis kajastub ka komitee koosseisus.

Uueks EESC presidendiks valiti proua Anne-Marie Sigmund Austriast (III rühm). Asepresidentidena alustavad tööd Dimitrioes Dimitriadis Kreekast (I rühm) ja Roger Briesch Prantsusmaalt (II rühm).

Samuti valiti osakondade juhatajad:
- ECO – Giorgios Dassis Kreekast (II rühm),
- INT – Bernardo Hernandez Bataller Hispaaniast (III rühm),
- TEN – Graf von Schwerin Saksamaalt (II rühm),
- SOC – Henri Malosse Prantsusmaalt (I rühm),
- NAT – Jose Maria Espuny Moyano Hispaaniast (I rühm),
- REX – Ann Davidson Suurbritanniast (III rühm).

EESC juhatusse valiti Eestist ka Liina Carr.

Plenaaristungil käsitletud teemadest võiksid Eesti ettevõtjatele huvi pakkuda järgmised EESC arvamused:
- Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu, mis allkirjastatakse 29. oktoobril Roomas ning mille osas korraldatakse kaheksas liikmesriigis referendum ning kinnitatakse 17-s liikmesriigis parlamendi poolt. Põhiseaduse leping suurendab Euroopa Parlamendi mõjuvõimu, sotsiaalpartnerite rolli, otsustusprotsesside läbipaistvust EL-s. Demokraatia ja osalemise teel loodetakse vältida ülereguleerimist EL-s.

Segaduste ja väärtõlgenduste vältimiseks on vaja Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu osas korraldada teavituskampaania. Taanis kavandavad tööandjad, ametiühingud ja valitsus üheskoos korraldada “Jah” kampaania.

- Lissaboni strateegia rakendamise parandamist käsitlev arvamuse eelnõu.
Vaatamata mitmetele edusammudele Lissaboni strateegia elluviimisel, tuleb siiski tõdeda, et Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisel viimase viie aasta jooksul ei ole oldud niivõrd edukad kui loodeti. Euroopa ei ole piisavalt konkurentsivõimeline võrreldes suurte kõrgelt arenenud industriaalriikide ning üha rohkem uusi tehnoloogiaid kasutavate, esilekerkivate madalamate tootmiskuludega majandustega maadega.

Mõningad näitajad selles osas:
- Majanduskasv EL-s 2001 ja 2003 keskmiselt 1% aastas,
- Euroopa tootmisrajatiste kiirenenud tempos sulgemine ja asukohamuutused,
- Õpingud lõpetanud noorte inimeste ning teadlaste suur väljaränne kolmandatesse riikidesse,
- Avaliku sektori jätkuv või isegi suurenev eelarvepuudujääk mitmetes liikmesriikides,
- Suuresti lahknevad maksustamise eeskirjad ja ettevõtete maksumäärad,
- Suurenenud kulutused sotsiaalkaitsele ja kiirenev demograafiline vananemine ning mõnede gruppide suurenev haavatus,
- Suundumus tootesptesialiseerumise suunas ei vasta teadmistepõhise majanduse põhimõtetele.

EL tasandil on 25 liikmesriiki küll kohustunud viia ühtne turg lõpule mitmes valdkonnas (energeetika, teenused, riigihanked, üleeuroopalised võrgustikud, üldkasutatavate teenuste ümberkohandamine), kuid peamiseks komistuskiviks on vajalike meetmete rakendamine ettenähtud aja jooksul.

Riiklikul tasandil on raskendanud Lissaboni strateegia elluviimist:
- määruste ja haldusmenetluse strukturaalne keerukus,
- püsiv ebakõla tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel,
- liiga paljude inimeste varane pensionileminek,
- elukestva õppe võimaluste vähesus,
- teadusuuringutele tehtavate kulutuste vähesus, mis kokkuvõttes vaadatuna pigem kahanesid kui lähenesid Lissaboni eesmärgiks seatud 3% SKP-st.

Siinkohal veel ettevõtjate seisukohast huvipakkuvad komitee arvamused, mis on saadaval EESC koduleheküljel ning mis plenaaristungil käsitlemist leidsid:
- Euroopa ettevõtete konkurentsvõimet käsitlev arvamus,
- Arvamus dokumendi: “Roheline Raamat avaliku- ja erasektori koostöö ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal” osas (COM(2002)327 final),
- Arvamus, mis käsitleb “Komisjoni teatist nõukogule ja EP-le direktiiviettepaneku ja kahe soovituse ettepaneku esitamise kohta lihtsustamaks kolmandate riikide kodanike lubamist Euroopa Ühendusse teadusuuringute läbiviimise eesmärgil”,
- Energia lõpptarbimise efektiivsus ja energiateenused (energiapakett),
- Elektrienergiaga varustamise ja infrastruktuuriinvesteeringute stabiilsus,
- Aktsiisimaksuga maksustatavad kaubad,
- Käibemaks/tööhõive aste/laienemine

Kokkuvõtte koostas: Eve Päärendson