Tööjõu vaba liikumise nõuandekomitee töökoosolekute kokkuvõte

Novembris 2003 ja märtsis 2004 toimusid Brüsselis tööjõu vaba liikumise nõuandekomitee töökoosolekud, millest Eesti Tööandjate Keskliidu esindajana võttis osa Lilian Sallaste Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonist.

Kokkuvõte koosolekutel räägitust:

26. novembril 2003 toimunud koosoleku päevakorras oli peale eelmise koosoleku protokolli täienduste, paranduste ja lõpliku heakskiidu komisjoni informatsioon tööjõu vaba liikumise üleminekuaja kokkulepete kohta seoses EL laienemisega.

UK ja Iirimaa delegatsioonid rõhutasid, et nemad avavad tööturu alates 1. maist 2004, sel ajal kui Austria, Belgia, Saksamaa ja Soome kehtestavad üleminekuaja vähemalt kaheks aastaks ja seejärel otsustavad edaspidise üle. Saksamaa soovis kehtestada üleminekuaja ka teenustele. Teised riigid seisukohta ei avaldanud.

Ungari delegatsioon esitas küsimuse kolmandatest riikidest pärit pereliikmete kohta. Portugali esindaja tõstatas küsimuse igakülgse info kättesaadavuse võimalustest, eriti iga riigi üleminekuaja pikkuse ja muude iseärasuste kohta.

Tšehhi ja Slovaki esindajad pöörasid tähelepanu faktile, et uued liikmed soovivad teada praeguste liikmete üleminekuperioodide pikkust ja muid meetmeid selleks, et kujundada oma seisukoht.

Komisjoni esimees julgustas praegusi liikmeid edastama vajalikku infot võimalikult kiiresti, samuti on kavatsus sellekohane info avaldada töövahenduse portaali EURES süsteemi kaudu.

Taani ametiühingute esindaja tahtis teada, kui kaugel ollakse üleminekumeetmete määratlemisega. Komisjoni esindaja vastas, et alles pärast 2 aastat antakse komisjonile aru üleminekumeetmetest ja alles 5 aasta pärast on näha, kas ja millised võivad olla häired tööturul.

Euroopa riigiettevõtete esinda palus selgitada, kas praegustes liikmesriikides, mis avavad oma tööjõuturu esimesest päevast, rakendub ka kohe ühenduse õigus.

Komisjoni esindaja vastas, et peab vahet tegema tööturule juurdepääsu ja võrdse kohtlemise vahel tööturul. On olemas kolm kategooriat riike: ühed, kes liberaliseerivad juurdepääsu kohe, teised, kes teevad seda osaliselt, ja kolmandad, kus kehtivad siseriiklikud õigusaktid.

Portugali esindaja meenutas, et kui nemad ühinesid Euroopa Liiduga 1986. aastal, said nad EL ühtekuuluvusfondidest ja struktuurifondidest abi, mis muutis situatsiooni tunduvalt paremaks ja seoses sellega ei tekkinud suurt tööjõu äravoolu. Nüüd peab arvestama sellega, et juurde tuleb kümme uut riiki ja seega ei ole enam vahendeid nii palju jagada.

Samuti on sotsiaalse dumpingu probleem, millega riiklikud institutsioonid võitlevad. Portugali valitsuse esindaja märkis, et nad on selle pärast üsna mures. Komisjoni esindaja kinnitas, et see võib olla probleemiks ja komisjon tegeleb sellega.

Järgmise päevakorrapunkti all räägiti töövahenduse EURES-võrgustikust.

EURES-i põhimõtted, mis kiideti heaks 23. juunil 2003, olid osa EURES-i reformist ja  mis kirjeldasid prioriteete aastateks 2004-2007. EURES-e liikmed peavad avalikustama oma plaanid aastateks 2004-2007 ja kirjeldama, kuidas nad kavatsevad direktiive täita. Komisjon hindab neid plaane.

Aastatel 2005-2007 keskendutakse järgnevale:

• Juurdepääs vabadele töökohtadele - kõik vabad töökohad avalikustatakse liikmesriikide tööhõiveametite poolt alates 1. jaanuar 2005;
• Informatsiooni täiustamine;
• Tööandjate toetus teeninduse ja uute võimaluste loomise osas;
• Tööjõu "puudujäägi" ja "ülejäägi" määratlemine;
• Riikidevahelise mobiilsuse toetamine;
• Piiriülese tööturu toetamine;
• Üldsuse informeerimine.

Liikumisvalmiduse informatsiooni kampaania ja Uus Euroopa mobiilsuse portaal (http://europa.eu.int/eures/home)  käivitati 19. septembril 2003.

Need on tähtsaimad komisjoni tegevusplaani "Skills and Mobility" osad.
Mainitud portaal võimaldab tööotsingut, CV otsingut, hariduse ja väljaõppe võimalusi, lisaks on informatsioon tööturu trendide ja elu- ning töötingimuste kohta.

Järgmisena oli päevakorras kolmandatest riikidest pärit kodanike õigused.

Direktiiv 2003/86/EC perekondade taasühinemisest kiideti heaks 22. septembril 2003. Ettepanekud direktiivi täienduseks, mis käsitles kolmandatest riikidest pärit kodanike staatust, kes on pikaajalised residendid, olid arutluse all 25. novembril 2003.  Koosoleku juhataja ei olnud veel vastust saanud.

Edasi arutati läbi mõned konkreetsed kohtuasjad seoses töötajate vaba liikumisega. Lõpetuseks lubati järgmiseks korraks korraldada sotsiaalpartneritele eelistung.

12. märtsil 2004 toimunud koosolek algaski kolmandatest riikidest pärit kodanike küsimusega.

2006. aastaks peab olema kolmandate riikide kodanike osas olema asi selge ja ühtne. Ühe aasta jooksul võivad kohalikud võimud reguleerida kolmandatest riikidest pärit pereliikmete õigusi. Luksemburgi esindaja arvas, et kuigi direktiiv 2003/86/EC on vilets, on see ikka parem kui mitte midagi. Isegi kui kolmandatest riikidest pärit kodanikud on illegaalid, on nad ikka põhiliste kodanikeõigustega kaetud.

Järgmine päevakorrapunkt käsitles üleminekuperioode. Kõik praegused riigid on suuremal või vähemal määral mures oma sotsiaalkindlustuste pärast.

Austria - üleminekuperiood vähemalt kaks aastat nii tööle kui teenindusele. Ei lasta ligi  ehitusele, puhastustöödele jne. erialadele. Pärast seda on kõik  õigused neil, kes on töötanud vähemalt 12 kuud. Kolmandatest riikidest pärit pereliikmetele on mõningad erialad kinni.
             
Belgia -   vähemalt kaks aastat, uutest riikidest tulijad peavad omama tööluba.

Taani - detsembris eelmisel aastal saavutasid liberaalid, konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid kokkuleppe Taani tööjõuturule juurdepääsu suhtes. See oli oluliseks signaaliks uutele EL liikmetele, et Taani avab oma tööturu uutele tulijatele. Antakse aega 6 kuud tööotsinguteks. Need firmad kuhu tööle soovitakse minna ei tohi olla streikivad (streigialdid), peavad olema maksuametis ametlikult registreeritud.

Saksamaa - üleminekuperiood kaks aastat.

Hispaania - rõhutas, et neil on väga suur tööpuudus ja nad leiavad, et kõige tähtsam on integratsioon. Nendele, kes praegu seal õpivad ja omavad mingit tööd ei tehta mingeid takistusi kui töö jääb samaks. Teistel juhtudel on oluline, kas riigi kodanikud soovivad ise seda töökohta või mitte.

Iirimaa - 1. maist on tööturg avatud, tööluba ei nõuta, kuid kõik sotsiaalkindlustused ei hakka kohe automaatselt kehtima.

Itaalia - kaks aastat üleminekuaega.

Luksemburg - kaks aastat üleminekuaega.

Portugal - üldiselt kaks aastat üleminekuaega, kuid kavatseb iga riigiga pidada eraldi läbirääkimisi.

Soome -  kaks aastat üleminekuaega, pärast seda tulevad uued kolmepoolsed läbirääkimised, mille järel otsustatakse kas kehtestada veel 3 aastaks üleminekuperiood. Praegune kaheaastane üleminekuperiood on seepärast, et on suur tööpuudus. Ametiühingud soovivad isegi 5 aastast perioodi.

Rootsi - tööluba on kindlasti vaja 12 kuuks kui on täidetud vastav küsimustik ja vastavad tingimused. Pereliikmetele on koheselt samad nõudmised.

Suurbritannia - nende otsusele avada tööturg kohe on teiste riikide poolt suur vastusurve. Tööluba ei ole vaja. Töötus on seal väga madal ning oleks vaja palju uusi töökäsi. On väga tähtis, et asi oleks legaalne.

Liituvad riigid
Slovakkia - valitsus ei ole veel otsustanud üleminekuaega.

Sloveenia - ei ole otsust teinud. Palub kõikide riikide üleminekuaegade kohta konkreetset infot. Samuti soovib, et EURES-süsteemist oleks võimalik leida infot iga riigi kohta eraldi ja detailselt, et oleks võimalik aru saada, milline on tööturg pärast 1. maid.

Poola - nõuab tööluba. Võimalik, et iga riigiga sõlmitakse bilateraalne leping.

Malta - Maltale ei laiene üleminekuperioodid, kuid nad ise nõuavad tööluba. EL liikmele väljastatakse tööluba koheselt.

Leedu - tööturg on kohe kõigile avatud.

Läti - tööturg on kohe kõigile avatud.

Ungari - ootab ikka veel, mida  teevad olemasolevad 15 riiki ja pärast seda otsustab oma meetmed.

Tšehhi - ei kehtesta mingeid konkreetseid meetmeid, kuid teeb seda vajadusel.

Teised liituvad riigid ei võtnud sõna või ei olnud neid kohal.

Järgnevalt oli juttu teenuste ja ka teadmiste vabast liikumisest. Samuti puudutati tervisekaitset ning patsientide vaba liikumist, mille osas debatt alles algab. On kavas kärpida bürokraatiat ja soodustada uue direktiivi kiiremat ja lihtsamat elluviimist.

Portugali esindaja tegi ettepaneku järgmisel kohtumisel kindlasti arutada EURES-süsteemi konkreetseid võimalusi. Saksamaa kommenteeris, et EURES-e kvaliteedi eest hoolitsevad  liitunud riikide vastavad organid, kes peaksid kõik vakantsid kohe edastama. Kuid absoluutset garantiid, et kõik võimalused on sealt leitavad, on väga raske anda.

EURES on individuaalne viis leida tööd ja ei ole valitsuse käsutuses, sealt peaks saama kõigepealt kogu info konkreetse riigi elu- ja töötingimuste kohta, samuti üldinfo riigi kohta ja see kõik peab olema kättesaadav 20 ametlikus keeles. Seal peaks olema rohkem soovitusi. Partnerid on ühelt poolt valitsusepoolsed ja teiselt poolt sotsiaalpartnerid. Kuid EURES ei ole viimane lüli konkreetsele inimesele nende õiguste selgitamisel, seal on info üldiste õiguste kohta.

Portugali esindaja ütles, et ei tahaks, et EURES-sest kujuneks orjaturg. Portugali kodanikud olid näiteks tööl Hollandis, kus nende osaks sai orjatöö üliväikese palgaga. Paljudes EL erakompaniides ekspluateeritakse välistöölisi. EURES peab purustama sellise imago.

Kokkuvõtte koostas Lilian Sallaste Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonist.